Luule kujundid: Epiteet emotsionaalse värvinguga omadussõna, mis tõstab esile mõnd põhisõna olulist tunnust. Nt: Särav päike. Tormine meri. Tuuline ilm. Noor armastus. (Omadus sõna!) Võrdlus kellegi või millegi kõrvutamine ühistunnuste alusel. Kasutatakse sõnu: nagu ja kui. Nt: Kiire, kui tuul. See tuli käsi üle kui äike. Koit aknasse lõi nagu eluloa. (Jälgi tegusõnu.) Personifikatsioon ehk isikustamine eluta objektidele, loodusesemetele ja mõttelistele nähtustele inimlike omaduste ja võimete ülekandmine. Nt: Tuul nutab akna taga. Päike paitab. (Päike ei saa paitada - järelikult on isikustamine.) Metafoor peidetud võrdlus: ühele objektile kuuluvate omaduste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Nt: Sinitaeva silm (päike). Kivikasukas (sammal). Puujalad (juured).
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus
Luulekujundid: ● epiteet- omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist (kottpime reede õhtu) ● võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel (vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa) ● metafoor- ülekanne kus nähtus kantakse üle sarnasuse alusel (munamägi on pilvepiiril) ● persofikatsioon- isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Nad kõnelevad, mõtlevad, tunnevad, neil on hing. ● sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse (mõtelise) mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. (Ei siin kaljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe) ● allegooria- mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult
autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Epiteet - taideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont. Metafoor - kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor. Personifikatsioon - isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Allegooria - mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. Retoorika - hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Stroof ehk salm - luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Stroofi seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte
tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosneb 3 reast ja 17 silbist Teemaks on loodus ja inimtunded. Ilukirjandusliku teksti puhul on mõjureiks kunstilised väljendusvahendid ning ilukirjandus käsitleb inimeste elu kirjaniku loodud maailmas Isikustamine e prersonifikatsioon on elututele objektidele v loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Jutustus on proosazanr, mida iseloomustavad kindlapiiriline süzeeliin, rahulik kulg ja vaba vorm. Tegelasi ja sündmusi võib olla palju. Kuuldemäng on raadio kaudu esitamiseks mõeldud draamateos, mis rajaneb peamiselt sõnal. Kirjeldusi nii otsesetid kui kaudseid, kasutab kirjanik miljöö loomisel, tegelaste elukeskkonna, ümbruse kujutamisel, tervikmulje
Vabavärss vabavärsi puhul on luuleread eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst eristatakse vabalt voolavana. Vormi poolest paikneb vabavärss otsekui luule ja proosa piirimail. Stiilikujund Kõnekujundid Epiteet- on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Näide: kottpime öö, suur roheline maakera. Personifikatsioon ehk isikustamine on elututele objektidele või loodusesemetele inimlikud omadused Näide: tuul ulub korstnad. Võrdlus- kõrvutatakse midagi või kedagi mingi ühistunnuse alusel. Kasutatakse(kui, nagu) Näide: kaunis kui roos. Võrdlust aitavad väljendada sidesõnad: kui, nagu, otsekui. Metafoor- peidetud võrdlus, ülekanne sarnasuse alusel Näide: Sinitaeva silm päike. Haiku Haiku- on jaapani klassikaline väike luulevorm. Haiku koosneb kolmest reast ja 17 silbist. Teemaks on loodus ja inimtunded.
Need olid muistsete keldi müütide kesksed kujud, mis pakkusid kõige rikkalikumat ainest rüütliromaanidele. Keskne motiiv Püha Graali karika otsimine, milles kõik rüütlivoorused esile tulevad. 11. Mis on allegooria? Mis on personifikatsioon ehk isikustamine? Too mõni näide mõlema kohta. Allegooria mõistukõne, milles on koos kaks tähendustasandit see millest jutustatakse ja see mida mõeldakse. Loomade kohta: rebane kavalus; karu kohmakus. Isikustamine loodusesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. Maa tukub. 12. Mida kujutab endast keskaegne Roosiromaan? Teemadeks on armastus, sümboliks roos. Roosiromaani allegooria kujutab rüütlikultuurile omast naise kummardamist, mis ei pea lõppema vastuarmastusega. 13. Mida kujutab endast keskaegne Rebaseromaan millised tegelased seal on? Keskaja kuulsaimad jutustused olid ,,reinuvader Rebase seiklused", mida hiljem nimet, rebaseromaaniks. Peategelaseks rebane (kaval tüssaja)
jutte"). Olen kasutand ka võrdlusi. Võrdlus on objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks Eesti keeles on sidesõna kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. Minu luuletustes ,,Jõuluvana" olen kasutanud võrdlust nagu käändes ,,Ja kadus nahu leht lehekuhja ära". Mõnes mu luuletuses on ka isikustamist ehk personifikatsioone, mis tähendab, et elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Minu luuletuses ,,Õnnelikkus" on isikustamine näiteks: ,,Taevas võtab valgus, kuigu kuu ikka ripub üle vete". Minu arvates on kõige keerulisem kõnekujund metafoor, mis tähendab varjatud võrdlust. Teadlikult ei ole ma oma luuletustesse metafoore lisanud, aga tagasivaadates võib sealt ikka metafoore leida. Töö käigus ma ei mõtlenud ültse
annaabi.ee 
