õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaajad ja tähtpäevad MUINASJUTU ESITAMINE Kõigil peab olema mugav. Täiuslik muinasjutt on jutustatud muinasjutt. Anda lastele aega muinasjutu tajumiseks, ära kiirusta! Nukuetendus, lavastusmäng.. Kõik meeled tegevusse! KÕIK MEELED TEGEVUSSE Hämaruses valgus ja heliefektid Looduselementide lisamine(tuli, vesi, õhk, mets) Jutustaja häälekasutus, välimus, miimika Häälega mängimine Maskeering Ehmatused, imestused Mida suurem on esitaja näitlejameisterlikkus, mida ilmekamalt, lihtsamalt ja lastepärasemalt ta esineb, seda jäägitumalt laps muinasjutule kaasa elab. MUINASJUTUKOOL Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus Looja Piret Päär
muinasajal kõeti neile isegi sauna. Tänapäevalgi jätavad osa inimesi hingedepäeval lauale hingedele süüa ja jäetakse ka küünlaid põlema, et hinged ikka näeks koju tulla. Muinasusundis arvati, et inimesed omavad peale füüsilise keha veel erilist jõudu ehk väge. Väge oli ka sõnades. Inimesi, kes loitse laususid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad võisid vahel erinevate looduselementide pealt ennustada.Väge polnud igal pool samapalju, usuti et väge on rohkem juustes, küüntes ja hammastes näiteks.Tänapäeval usuvad siiani paljud,et on olemas nõiad kes suudavad sulle loitse peale panna ning palju on ajalehtedes kuulutusi kus erinevad nõiad või ennustajad( kuidas keegi ennast just nimetab) võtavad loitse maha inimestelt või ennustavad tulevikku. Vanasti usuti ka seda, et pilgus on väge
koloonia, emamaa Globaalprobleem probleem, mis puudutab tervet maailma. Säästlik areng On areng keskonnaruumi piires, kus on kõik vajalik olemas ja ei seata ohtu tulevaste põlvkondade arengut. GIS geograafiline infosüsteem, kus mingit ala iseloomustav info looduskeskkonnast ja inimtegevusest on kättesaadav ja töödeldav arvuti teel. Loodusvöönd suur regioon, mida eristatakse teistest paljude looduselementide poolest.(nt: kliima mullastik, taimestik, loomastik) Kultuuriregioon suur piirkond, kus elavaid inimesi ühendavad sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid. Emamaa asumaa, millest see maa sõltub (koloniaal riik)
nimetab selle aja kirjanduse poeetikat mõistega etnosümbolism. Selline nõukaaegne luule peajoon toodab kogu aeg rahvuslikkust, küllalt tähelepandamatul moel. Kogu aeg kannab tekst lõppkokkuvõttes endas mingit rahvuslikku sõnumit. Nt Minni Nurme ,,Sookailudes on loitsud". Selles näeme kõiki tunnuseid, millele on Pruul osutanud. Siin räägitakse mullast ja laanest, sellest, mis seal kõik kasvab. Räägitakse maast. Mingite looduselementide kaudu osutatakse sellele maale. See mets, soo sümbolina tähendabki ilmselt Eestimaad. Nõukaajal ei vaadata hea pilguga modernistlikule luulele ja filosofeerimisele, vaimulikule luulele, siis üks teema, mille kaudu filosofeeritakse, on loodus. Seepärast on nõukaaegses luules loodustemaatikal väga suur osakaal. Seda kasutatakse mingi suurema asja, laiema idee väljaütlemiseks. Sellises kontekstis võib iga sõna saada suureks sümboliks. Selles luuletuses
annaabi.ee 
