,,Eelõitseng" (1918) kõige varasemad värsid 1904-1913 1981 - MU SÜDA LAULAB. aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule ,,Sinine puri" ( 1912) jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealate võimalusi ,,Eluõitseng" ,,Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö:/ ta on aastate hool ja valude töö" (,,Õnne ootel") · Luulemaailm: * minakeskne * küllastatud armastusest * küllastatud looduselamustest * muud motiivid sellesse ei pääse * tundesiirus
võimalusi. ,,Sonetid" kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitab armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudutused ja lähedus (,,Ehtides" ja ,,Ekstaas"). ,,Sinises purjes" kasutas värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Luulemaailm on puhtalt minakesine, küllastatud armastusest ja looduselamustest. Iseloomulik on noore Underi luules naiselik tarve imetlemise järele. Eelistatavalt värsitab Under muljeid kevadisest ja suvisest loodusest, kus kõik tärkab, õitseb, kasvab ja küpseb. Joonistub puhkemaastik aiad ja mererand. Tema loodusluule avaldub tundelise meeleolulüürikuna; see on täis elu, liikumist ja kirkaid värve (,,Sinine terass"). 4433 Itaalia sonett. Underi loomingu tähtsus: · Suutis uudselt kirjutada mitmel teemal
Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed luulekogud: ,,Sonetid"- iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus. ,,Eelõitseng"- aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luuleL ,,Sinine puri"- jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi Noore Underi luulemaailm on puhtalt minakeskne, nii küllastatud armastusest ja looduselamustest, et muud motiivid sellesse ei pääse. Suhteliselt kitsas ainepiir korvab tundesiirus ja vallutav eluhoog, millesse seguneb vaid harva nukraid toone. ,,Eelõitsengus" ütleb luuletaja: ,, Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö: ta on aastate hool ja valude töö"- Õnne ootel. Ent samas on luuletus ,, Tujud" milles käsitleb Under naiselikust veetlust ja igatsust võita vastaspoole tähelepanu.
inspireerituna. Teose esiettekanne toimus 1833. aastal Londonis autori dirigeerimisel. Teoses valitseb helge, õhuline, päikseline põhitooon. 4 osa Sümfooia nr.3, "Soti sümfoonia" valmis lõplikult aastal 1842, esiettekanne oli Leipzigi Gewandhaus-orkestriga autori dirigeerimisel, peagi kolas teos ka Londonis. Teise sümfooniana tuntakse kantaat-sümfooniat "Lobgesang" (Ülistuslaul"), Avamängud (kokku 7) Loodud inspireerituna poeesiast, muinasjuttudest, looduselamustest. Tuntumad "Merevaikus ja õnnelik sõit" ,"Hebriidid ehk Fingali koobas, "Suveöö unenägu". Viimane valmis 1826, kui helilooja oli vaid 17-aastane. ...millest tuntuim number on Pulmamarss. Kontserdid (kokku 8) 2 viiulikontserti, ülipopulaarne neist II kontsert e-moll,3 klaverikontserti (mängituim nr.1, g-moll op.25) 2 kontserti 2-le klaverile ja Kontsert viiulile ja klaverile, lisaks 3 kontsertlikku teost klaverile orkestriga. Viiulikontsert e-moll op. 64 Valmis 1844
väiksemat jõge vaadates jääb mu pilk alati seisma. Ma usun, et ma ei ole kindlasti ainuke inimene, kes armastab oma pilgu suunata kaugusesse, mida üldjuhul vesi pakub. Peipsi äärne ala on eriti ilus, enamus kohti on suhteliselt korda tehtud, nii et midagi sima riivavat ei ole. Vee kohin ja lõputu kaugus muudavad selle looduselamuse väga nauditavaks. Kindlasti veedaks ma veelgi rohkem aega randades ja jõgedel, kuid kahjuks pole see võimalik. Looduselamustest on tingimata kõige nauditav just veega seonduv. Seda ei asenda miski. Kahjuks ei saa kunagi ka ilma halvata. Ka minu looduselamustes on kogemusi, mis on hinge riivavad. Kindlasti on üheks selliseks kogemuseks see, kui jalutad ja naudid ilma kuskil imeilusas paigas ja siis märkad prügihunnikuid kuskil metsa all või võsatukas. See on lihtsalt jube, millised võivad olla inimesed, kes ei hooli loodusest ja reostavad seda. Ma olen kindel, et nad ka ise viibivad tihti
rõõmu poolelt, optimistlik elujaotus, "Õnnevarjutus" - 1929 , ballaadid,varjupoole kujutamine ; "Lageda taeva all"1930 , "Kivi südamelt"1935 - elutarkus, oma loome eest vastutus, argine loodus fooniks; "Mureliku suuga" 1942 - viimane luulekogu , mis kodumaal, II MS käis ; "Ääremail" - välismaal ; "Sädemed tuhast" - 60ndate paguluses , 1954. Noore Underi luule on minakeskne,küllastatud armastusest,looduselamustest,tunnete siirus, harva nukrust. Looduslüürika - eelistab kirjeldada kevadist ja suvist loodust kui kõik tärkab.Varasem stiil impressionistlik. Jõuab oma ajaluules sotsiaalsetesse probleemidesse kui ka filosoofilisuse ulatava mõtte juurde.Ekspressionistlik stiil polnud talle andeomane (jäid kaootiliseks). Aga oli oluline periood , see juhtis ta avarasse ühendusse väljaspool minatoimiva maailmaga.Peale ajaluulet on keskmeks inimene oma õnneotsingutega , rõõmude , kannatustega
annaabi.ee 
