Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti
Elupaikade kui Linnukomisjoni töösse.) 7. Kui Elupaikade ja Linnukomisjon on teinud Euroopa Komisjonile ettepaneku kiita heaks liikmesriigi poolt esitatud Natura 2000 alad, siis Euroopa Komisjon kinnitab need ja vastavad alad muutuvad üle-Euroopa-Liidulise Natura 2000 võrgustiku osaks. Natura 2000 alad on linnualad ja loodusalad, mis moodustatakse vastavalt Linnudirektiivile ja vastavalt Loodusdirektiivile. Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus- ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas. Loodusala on ala, mis on loodud Loodusdirektiivi alusel. Loodusdirektiiv näeb ette et
· Piirata lindude kasutamist ärilistel eesmärkidel (Vello Keppart, 2006) Loodusdirektiivi põhjal loodud Natura 2000 võrgustikku kuuluvad hoiualad esindavad sageli elupaigatüüpe, mis võivad olla Eesti tavalised, kuid on Euroopas haruldased. (Richard B. Primack, 2004) Hoiualad Hoiualad on Natura liikide, elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud alad väljaspool kaitsealasid. Vastavalt linnudirektiivile nimetatakse hoiualasid Euroopa Liidu tähtsusega linnualadeks ja vastavalt loodusdirektiivile loodusaladeks. Nendel aladel kehtib looduskaitseseadusega määratud hoiualade kaitsekord. (Vello Keppart, 2006) · Hoiualadel keelatakse ainult need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada nende liikide elupaiku ja kasvukohti, milleks hoiuala on moodustatud, s.t tuleb tagada neile liikidele soodne seisund · Hoiuala piires oleva kinnisasja valdaja peab esitama ühe kuu enne tegevuse algust
jaanuar 2010 oli meil 66 linnuala kahele tugisambale linnudirektiivile kogupindalaga 12 592 km2 ja 531 loodusala ja loodusdirektiivile. Need mõlemad on kogupindalaga 11 321 km2. vanemad kui Euroopa Liit ise. Majanduslik ja looduslik rikkus on tavaliselt 1979
annaabi.ee 
