Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid. Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha amorfne ja laialivalguv. 3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses. 60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria, ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia. Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 – sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60.-te lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine
Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine (Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Erik Rummo kosmose luuletused), avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Luule tuum: Varem alustavad (stalinlik sugupõlv): Debora Vaarandi, August
See poolitumine tähendab erinevaid asju erinevates kontekstides. Kirjeldused kalduvad sinna poole, et 60ndate algus on rõõmsameelsem ja optimislikum, lõpp pigem must ja negatiivsem. Ühendavad märksõnad 50ndate lõpp 60ndate algus Noorus – näeb välja erinevalt, hipiliikumine jms Optimism Romantilisus (kosmoseromantika ja loodusromantika ja armastusromantika) Allergoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika) Avanemine ja avatus – nii ruumilises kui ka muus tähenduses ilmne. Maailm on kuidagi lahti,kuid tegelikult pole. Suured kangelased lähevad avastusretkedele. Sulaaja kultuur on tulevikku orienteeritud kultuur. Taastamise põimumine uuendusega Avaliku ja variatud kirjanduselu asünkroonia – see tähendab, et on mingi nihe – on ametlik trükisõna, mis näitab kirjanduse üht nägu ja
optimism, sunnitud kõik naeratavad. Sunnitud optimism kestab edasi, tajutav ka see, et tuleb siirast optimismi. Kuidas võltsi ja tõelist optimismi eristada, on keeruline. - Aeg on tugevalt romantiline: loodusromantikast läheb lihtsamalt lahti. Nt kevade laulud jne. Armastusromantika ja kosmoseromantika. Mingi perspektiivi järsk avaldumine. räägitakse tehnika hävitamisest jne. Kuidas urbaniseerumine tõrjub loomulikkust. - allegoorilisus - loodusallegooria st ridadevaheline poeetika - Avanemine ja avatus - Töötab ruumiliselt nt kosmose avanemine. töötab ka ülekantud tähendustes. Avanemist saab võtta ka kui läänekultuurile, kirjanduslikule kontekstile. - Taastamise põimumine uuendusega - uuendus tihti kirjanduses, see võib tähendada vana tagasitulekut, aga toimub stalinstiliku kirjanduse taustal. 50ndate algusega võrreldes on kõik uus. kes on õige luuletaja? Betti Alver või Artur Alliksaar? üks esindab
annaabi.ee 
