mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Matsalu rahvuspark
alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle- euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Asutatud: 01.06.1971 Pindala: 72 500 ha, Sellest maismaad 47 410 ha Sellest merd 25 090 ha Tsoneering: Reservaate 76 ha (0,2%) Sihtkaitsevööndeid 12 797 ha (26,1%) Piiranguvööndeid 36 052 ha (73,7%) Asukoht: Harjumaa: o Loksa vald (100%) o Kuusalu vald (osaliselt) Lääne-Virumaa: o Lihula vald (osaliselt)
Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Tori põrgu kaitseala pindala on 2,0 ha, millest maismaa pindala 2,0 ha ja veeosa 0,1 ha. Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m. Tori põrgu (tsoneering) on uuendamata kaitsekorraga ala. (Tori põrgu 2010a) 1.2. Rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid Direktiivid: Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Tori põrgu loodusala kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ning koopad. Pärnu jõe loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, lamminiidud ja puisniidud; II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe
Anso-Mardi kinnistu. Jalgsema järv on seotud paljude muistenditega, millest jutustab oma loomingus kirjanik Ansomardi (kodanikunimega Peäro August Pitka). Varem olnud järv palju veerikkam, nüüd kaob südasuveks täiesti. Järve idakaldal asub Ansomardi talu mille vanad hooned 1930-ndail aastail praegustega uuendati. Järve teisel kaldal on põlised kased, millest ühte nimetatakse kahe venna kaseks. Ala kuulub Jalgsema loodusalana Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Varem on ala olnud kaitse all (1991.aastast) Jalgsema veesäilitusalana. Hoiuala eesmärk on karstijärve, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitsmine. Paistevälja-Jalgsema karstinõod. 20 Paiknevad Jalgsema järve keskel, Pitkade talust lõunapool. Samanimeliste külade
ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. 3 1. Kultuuripärandi kaitse Kultuuripärandi kaitsereziim rakendub eelkõige Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi alal, mis on suures osas inimeste loodud ja kujundatud keskkond. Sellised piirkonnad kätkevad endis nii
09.2017 Keskkonnaameti Põhja regiooni poole projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku saamiseks. 2. Keskkonnaameti Lõunaregiooni peaspetsialist keeldus 05.10.2017 kirjaga nr HLS 15-4/15/22235-24 Mihkel Metsalenõusoleku andmisest. Saare kinnistu on hoonestamata ning asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib looduskaitseseadus (LKS) ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri. Ala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Tegemist on Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud poolloodusliku koosluse (kadastikud) levikualaga. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on rannikumaastiku looduse ja kultuuripärandi kaitse. Poolloodusliku koosluse levialal ehitamisel väheneb kaitsealuse koosluse pindala, rikutakse kooslusele eriomane ökoloogiline struktuur, kahjustades kadastiku soodsat seisundit LKS § 3 lg 1 tähenduses. Saare kinnistu põhjaosas paiknev kadastik koos naaberkinnistutel
annaabi.ee 
