Jaanipäevased uskumused 1. usuti, et põldudel hõljuv suits on ohvrisuits ja, et see läheb põlluhaldjale kes pidi hävitama kahjurputukad, umbrohud ja kaitsma loomi haiguste eest. 2. Usuti ,et neiu võivat jaaniöö paiku ilusaks saada, selleks pidi ta minema hiieallikale ja seal oma nägu pesema. Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle tõestuseks: läinud kord kaks neidu kahekesi ühel tekkisid tedretähnid teisel rõugearmid. 3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4. Jaaniööl korjati 9 liiki ravimtaimi millest keedeti keedi...
Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese soojust tuua. Sügis teeb toredaid asju täites koolimaja taas mõnusa suminaga. Paljude jaoks esimene ning tähtis päev, teiste jaoks viimase pingutusena näiv kooliaasta leiab alguse just sügisel. Loodrid, kes veel suvemõnusid naudivad saavad nüüd taas tunda rutiinset argipäeva, mil päikese käes lesimine ja poole päevani magamine ei tule kõne allagi. Hoolimata asjaolust, et sooviksime sügisel veel ilusate ilmade ajal pisut rohkem puhata kui õppida oleme siiski avatud uutele teadmistele, millest tulevases elus kindlasti kasu on. Sügis teeb toredaid asju tuues taevast alla krabiseva vihma, mida kodus tassitäie kakao, villase teki ja hea raamatuga kirjeldamatult mõnus nautida on
Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese soojust tuua. Sügis teeb toredaid asju täites koolimaja taas mõnusa suminaga. Paljude jaoks esimene ning tähtis päev, teiste jaoks viimase pingutusena näiv kooliaasta leiab alguse just sügisel. Loodrid, kes veel suvemõnusid naudivad saavad nüüd taas tunda rutiinset argipäeva, mil päikese käes lesimine ja poole päevani magamine ei tule kõne allagi. Hoolimata asjaolust, et sooviksime sügisel veel ilusate ilmade ajal pisut rohkem puhata kui õppida oleme siiski avatud uutele teadmistele, millest tulevases elus kindlasti kasu on. Sügis teeb toredaid asju tuues taevast alla krabiseva vihma, mida kodus tassitäie kakao, villase teki ja hea raamatuga kirjeldamatult mõnus nautida on
inimestega kes pakuvad väljapoole ainult negatiivsust. Väga väsitav on ka koos elus edasi minna nende inimeste kes nö istuvad sinu kelgul ja sina pead olema see kes nöörist tõmbab ja neid elus edasi aitavad. Kas siis inimesed ei taha või ei viitsi või kasutavad sind hoopis ära. Olen oma elus seda kõike juba kogenud ja elu ise- või võiks öelda saatus on korrigeerinud mu sõpruskonda nii, et muidusööjad ja loodrid ja negatiivsuse kehastujad kaovad mu elust kas siis omal tahtel või väikse lükkena. Kui minu firmas töötaks selliseid varijante inimesi ja ma näen, et kellelgi oleks Mirjam Korbe SR103 2011 Page 2 paha sellepärast siis ma võtaks midagi ette juba ainu üksi selle ühe pärast kellel on ebamugav.
1. stabiilse majanduskasvu kindlustamine 2. inimõiguste kaitsmine 3. ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine) heaolupoliitika ajalooline taust Inglismaa esimene vaesteseadus 1553 Eristati abivajajate gruppe: - vaestemajad-võimetud (vanad, orvud, kroonilised haiged) - hooldekodud -vigastatud (invaliidid) - parandusmajad -raiskajad (loodrid, hulkurid, joomarid) - Elisabethi valitsemisaja Poor Law (1601) Rahukohtunik määrab igasse kihelkonda ametniku - vaeste järelvaatajad, 1. kes abistaksid neid, kes töötada ei suuda 2. ja aitaksid tööd leida neil, kes tööd teha suudavad. Ametnikul oli õigus koguda nn kihelkonnamaksu,mida pidi maksma vastavalt oma varakusele. Selle seadusega tekkisid esimesed sotsiaaltöötajad. 18. sajandil rakendus see seadus juba kogu riiki hõlmavalt.
valdkonnas. TV lk. 28 ül. 4, õpik. lk. 46-47. 7. Millised riigid kuulusid VMN-i, millised VLO-sse, millised NATO-sse ja millised olid neutraalsed? Kindlasti osata neid kaardile kanda!!!! Õpik lk. 47. Osata pikalt välja kirjutada, mida antud lühendid tähendavad. 8. Miks nimetati Hrustsovi võimulolekuaega sulaajaks? Vihikust, kes looder oli ja ära ei teinud, siis õpik, lk. 49. 9. Miks nimetati 1970. aastaid stagnatsiooniajaks? Vihikust, loodrid õpik lk. 49. 10. Miks tekkisid dissidendid? Millega nad tegelesid ja kuidas nende vastu võideldi? Õp. lk.50. 11. Mis oli kõige iseloomulikum NL majandusele ja poliitikale Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal? Oska antud perioode ka võrrelda! TV lk. 29 ül. 2 12. Millised põhimõttelised muutused toimusid NL-s 1980. aastate II poolel ühiskonna- elus, sise- ja välispoliitikas ning majanduses? TV lk. 50 ül. 2 13. Miks lagunes NL? Vihik 14
huvide silmaspidamist reeglite ja normide kehtestamisel ning nende rakendamisel. Riiklikud otsustajad ei valda tihti piisavat asjakohast teavet. Nad lihtsalt ei tea kõike. Ja – mis veel hullem – erinevad huvigrupid püüavad neile pidevalt ette sööta valeinfot. Riiklikud otsustajad ei lähtu üksnes üldsuse huvidest. Esinevad poliitikatõrked (demokraatiamehhanismis) ja haldustõrked (avalikus halduses). Kõikjal on loodrid, lollpead, altkäemaksuvõtjad ja vargad. Kõik valetavad, petavad, varastavad ja skeemitavad. Ja üldse, igal pool, alati ning kõigil tasanditel võtavad otsuseid vastu piiratud teadmistega inimesed, kes lähtuvad oma väärtushinnangutest, arusaamadest, hirmudest, ootustest ja kogemustest, omamata ligilähedaseltki tervikliku pilti toimuvast või arusaama üksikute otsuste teise või kolmanda järgu tagajärgedest
annaabi.ee 
