Arktika: Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur 32 kraadi C. Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool...
inimesi koheselt raadio teel. Paljud riigid üritavad oma rannikualasid tsunamide eest kaitsta, näiteks Jaapanis on populaarsetele ranna-aladele püstitatud nn ,,tsunamiseinad", mille kõrgus ulatub 5 meetrini. Selline takistus peatab tsunami hoogu. On ka kindlaks tehtud, et puud takistavad samuti laine edasiliikumist. Sellepärast istutatakse nt. Hawaiil ranna äärde palmialleed. 26 detsembril 2004 aastal, kell 7.58 kohaliku aja järgi toimus India ookeanis, Sumatra saare looderannikust 250 kilomeetri kaugusel, 9.1 magnituudine maavärin tugevuselt neljas maailmas, pärast 1900. aastat. Tugevaim viimase 40 aasta jooksul. Maavärin oli ebatavaliselt pikk 8 kuni 10 minutit. Maavärin oli nii tugev , et selle järeltõuked ulatusid 6.6 magnituudini ja toimusid veel 3-4 kuud pärast esimest värinat. Kolm päeva enne Kagu-Aasia tsunamit toimus maavärin Uus-Meremaa lähedal , selle tugevuseks mõõdeti 8.1 magnituudi. Mõned teadlased arvavad, et
[6] Lisaks erinevatele vihmametsamatkadele on Hawaiil võimalus külastada kuulsat turismiobjekti Stairway to Heawen ehk Trepp Taevasse, mis asub Oahu saarel Koolau mäeahelikus. Praeguseks on see ekstreemne matkarada suletud ohtlikuse tõttu, kuid seda külastatakse endiselt hoolimata suurtest trahvidest, mis vahele jäämisega kaasnevad.[1] 3 Kanaari saarestik 3.1 Üldiseloomustus Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Aafrika looderannikust 100 km kaugusel. Saared kuuluvad Hispaania Kuningriigile ja on üks Hispaania 17-st autonoomsest üksusest. Arhipellaagi nimi Canarie Insulae tähendab tõlkes koerte saar ning nimi kehtis varem ainult Gran Canaria saare kohta. Arhipellaagi pindala on 7447 km2 ning see koosneb 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilist päritolu saarest. Saarest möödub Kanaari hoovus.[2] 3.2 Ajalugu Enne esimeste inimeste saabumist elasid saarel eelajaloolised loomad näiteks suured sisalikud ja närilised
2.2.1. Ekvatoriaalne upwelling, El Niño ning La Niña nähtused Joonis 6. kujutab tüüpilist atmosfääri ja ookeanilise tsirkulatsiooni, mis eksisteerib troopilises Vaikses ookeanis. [14] Tavaliselt Vaikse ookeani lääneosas pinnakihi temperatuur on mõne kraadi võrra suurem kui Lõuna-Ameerika rannikuvetes. See on tingitut passaatidest, mis puhuvad idast läände piki ekvaatorit ning võimaldavad külma, toitainete rikka, Lõuna- Ameerika looderannikust pärineva vee tõusu ehk upwelling’ut (vt 2.2). Ka need samad tuuled lükkavad pinnakihi vett läände, mille tulemusena vesi koguneb Vaikse ookeani lääneosas. Indoneesia ranniku keskmine merepinna kõrgus on umbes 0,5 meetrit kõrgem kui on Peruus. [12,14] Joonis 6. Vaikse ookeani tüüpiline seisund. (Allikas: Effects of ENSO in the Pacific. National Weather Service. http://oceanservice.noaa.gov/education/yos/resource/JetStream/tropics/enso_ patterns.htm)
annaabi.ee 
