mustikamännikud, millede koosseisu kuulub harva ka kuuske. Kohati võib leida salulehtmetsa fragmente (katkendeid,osi). Rohkelt suuri tammesid kasvab Kärstnas. Rohumaid on suhteliselt vähe, enamasti on need liigivaesed niidud ja puisniidud. Esineb mitmeid kagu päritoluga taimeliike (käokuld, mägisibul jt.) Sakala kõrgustiku kaguosas Helmes ja Koorkülas. Samuti paaris kohas Viljandimaal kasvav kollane käoking, mis on oma levila loodepiiril. Kollane käoking kasvab soostunud niidul ja lodumetsas, olles neil piiratud aladel väga ohustatud. Looduskaitse Sakala kõrgustikul asub palju maastikukaitsealasid (üle 10) Looduskaitsealasid on vähem. (Nt. Koorküla, Rubina, Raudna looduskaitseala) Seal asub ka Kalbuse liigikaitseala (ohustatud loomaliigi elupaiga kaitseks) Loodi looduspark ( ühendamaks piirkonnas asuvaid maastikukaitsealasid ja üksikobjekte).
Mihkel Härms oli Eesti esimene kutseline ornitoloog. On kirjutanud „Eesti linnustik“ aastal 1927. (Eesti Entsüklopeedia) 29. Kui suur on Eesti haudeasurkond väike-konnakotkal? (paaride arv, võimalikult kaasaegne info, mitte vanem kui 10 aastat) Väike-konnakotka asurkond on meil Eestis hetkel suhteliselt stabiilne ning heas seisus. Eesti mandriosas pesitseb umbes 500-600 paari. Kõige sagedamini võib neid kohata Lõuna- ja Ida- Eestis, kuna Eesti asub selle liigi levila loodepiiril. Saartel aga pole senini liigi pesitsemist tuvastatud. Väike-konnakotka asustusala pole väga suur- ta pesitseb ainult Kesk- ja Ida-Euroopas ning talvitub Lõuna-Aafrikas. (Looduskalender 2011) Peamiseks ohuteguriks on Väike-konnakotkal nii Euroopas kui ka Eestis pesapaikade hävimine, jahialade kadumine või nende kvaliteedi langus ning see häirib pesitsuse ajal. (Sulbi 2010)
Cella on pindalalt väike, kuid kaetud kõrge püramiidikujulise torniga - pagoodiga; kogunemisruum on pindalalt tihti cellast suurem ja kaetud madala püramiidiga. Templite ees on suured väravaehitised, millel eriti Lõuna-Indias on monumestaalsete tornide kuju. Siin kirjeltatud väiksema templitüübi kõrval tekkis aga suuri templikavatisi, mis koosnevad hulgast tornidest, väravatest, õuedest, terassidest. 3. BUDISTLIK KUNST KUSAANI VALITSEJATE ALL (50-300 pKr) Kui III saj eKr India loodepiiril tekkinud Kreeka Baktria riik lagunes II saj keskel eKr, killustus territoorium ja omavahel hakkasid ülemvõimu pärast selles regioonis võitlema kreeka-baktria, partia ja sakade dünastiad. I saj pKr ühendas suure osa Põhja-Indiast oma valdustega Kesk-Aasias tekkinud Kusaani suurriigi kuningas Kaniska. Riigil oli kaks pealinna Pesawar Gandhara piirkonnas ja Mathura Põhja-Indias. Lisaks poliitikale ja majandusele olid nad keskuseks ka kahele huvitavale kuid üksteisest erinevale
2.5 Rahvastik linnades Linnades elab 59% rahvastikust.(15) 2.6 Linnade paiknemine Linnad on kujunenud sinna sellepärast, et seal on soodsamad tingimused inimtegevuseks, seal on vesi lähedal, ja pinnamood sobiv.(2,15) 3. Pinnamood 3.1 Riigi pinnamoe iseloomustus Makedooni pinnamoes on valdavad keskmiselt kõrged (1300-2300m) järskude nõlvadega pangasmäed. Kõrgeimad on Korabi mäed(läänepiiril; riigi kõrgeim tipp Golem Korab, 2764m), Sar planina (loodepiiril; kuni 2748m), Baba mäed(lõunaosas; kuni 2600m) ja Jakupica mäed (keskosas; kuni 2540m). Mägesid eraldavad tektoonilised nõod(Pelagonija, Skopje, Polog) ja sügavad orud(Vardar, Bregalnica, Strumica). Tähtsaim org on kogu riiki loodest kagusse läbiv Vardari org, mille kaudu pääseb Balkani ps-e põhjaosast Egeuse mere äärde. Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritud.(3,14) 3.2 Maavärinad ja vulkaanipursked Makedoonias on sageli maavärinaid
· Võrsed pruunid kuni kollakad, peened, noorelt karvased, hiljem paljad. Pungad, väikesed, ovaalsed, noorelt karvased. · Õitseb mais, urvad kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus. · Haljastuslikku ja majanduslikku tähtsust ei oma, juurdub pistokstest halvasti. Annab hübriide teiste pajuliikidega. Salix viminalis (vitspaju) - Üldlevik Euroopa ja Aasia kontinentaalses kliimas. Kasvab sirgete pikkade võrsetega 5-6 m kõrguse põõsana meil oma areaali loodepiiril ja on üsna levinud (mõnedel andmetel naturaliseerunud) veekogude kallastel jne. · Lehed lineaalsüstjad, laiem koht allpool keskkohta, terve, allapoole pööratud servaga, alt hallikad, siidkarvased (noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased), 8...15 (21) cm pikad, 0,5...1,5 cm laiad. Abilehed kitsassüstjad, varisevad varakult · Võrsed pikad, hallikasrohelised, noorelt ude kuni siidkarvased. Vanemad võrsed oliivkollased, ümarate kuni piklike lõvedega
pungad väikesed, munajad, karvased. Lehed munajad kuni piklikmunajad, kuni 3 cm pikad, kuni 1,5 cm laiad, lühidalt teritunud tipuga, mõlemalt pinnalt siidkarvased, leheserv veidi rullunud, terveservaline. Leheroots väga lühike kuni rootsutu, abilehed väikesed, ovaalsed. Õitseb mais, urvad ruljad, lühikesed, karvased. Ei oma tähtsust. Vitspaju (Salix viminalis L.)Ka korvipajuks nimetatud pajuliik kasvab sirgete pikkade võrsetega 5-6 m kõrguse põõsana meil oma areaali loodepiiril ja on üsna levinud (mõnedel andmetel naturaliseerunud) veekogude kallastel jne. Üldlevik Euroopa ja Aasia kontinentaalses kliimas. Võrsed pikad, hallikasrohelised, noorelt ude kuni siidkarvased. Vanemad võrsed oliivkollased, ümarate kuni piklike lõvedega. Pungad lamedad, piklikmunajad, karvased, kuni 6 mm pikad. Lehed lineaalsed kuni kitsassüstjad, kuni 20 cm pikad, ja kuni 2 cm laiad,leheserv terve, tihti rullunud, noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased, hiljem karvased vaid alt
322 eKr tuli Magadhas võimule Tshandragupta Maurja, kes pani Kautilya (peateos Arthashastra) õpetust järgides aluse Maurjate suurriigile. Kautilya õpetuse eesmärgiks on nimelt ühtse riigi loomine vaenutsevatest väikeriikidest. 305 tõrjus Tshandragupta Loode-Indiast välja viimased kreeklased. Tema pojapoeg Ashoka allutas III esimesel poolel endale kogu India (va lõunatipp). Kuulutas budism riigiusuks. India loodepiiril tekkis Kreeka-Baktria riik. Pärast Ashoka surma Maurjate suuriik lagunes. Hiina Paikneb suhteliselt eraldi ülejäänud kultuurikeskustest (sh India ja Lähis-Ida kultuurid, ehkki Indiaga on olnud läbi aegade vastastikust mõju – budism levis Indiast Hiinasse) ning on üsna omanäoline. III aaastatuhandel eKr kujunesid Huanghe (Kollane jõgi) orus välja Yangshao ja Longshani kultuurid – irrigatsioonisüsteemidel põhinev riisikasvatus. Riigi rajas
annaabi.ee 
