väinaga.Lahe pikkus idalääne suunas on umbes 300 km, laius kuni 75 km, sügavus kuni 550 m. Foxe'i laht Foxe'i laht ehk Foxe'i meri (inglise Foxe Basin) on laht Põhja-Ameerika kirdeosas, Põhja- Jäämere osa. Läänes piirneb Põhja-Ameerika Melville'i poolsaarega, põhjas ja idas Baffini saarega, lõunas on Foxe'i väina kaudu ühenduses Hudsoni lahega. Meri on madal, kuni 90 meetrit keskosas, kallaste lähedal madalam. Seal on kõrged looded, kõrgusega kuni 7 m. Tugevate loodehoovuste ja madala vee tõttu on vesi sogane. Talviti külmub; jäässe külmub palju põhjasetteid nii mereveest kui ka otse põhjast, kuhu jää kinni jääb ja siis taas liikvele läheb. Laht on saanud nime inglise maadeavastaja Luke Foxe'i järgi. Frobisheri laht Frobisheri laht on laht Baffini saare kagukaldal. Kagus on laht ühenduses Labradori merega. Ta ulatub maasse 230 km ulatuses. Lahe laius on kuni 40 km, sügavus kuni 120 m.Lahes on tugevad looded.Lahe kõige kaugemas sopis
mad kaldad kuuluvad Tsiilile. Aastasadade jooksul oli ta põhiliseks Atlandi ja India ookeani ühendavaks lüliks. Väina strateegiline ja majanduslik osatähtsus langes järsult peale Panama kanali käikulaskmist 1915 aastal.Väina laiemas ida- osas on peamiselt madalad kaldad, fjorditaolises lääneosas esinevad 900 1200 m kõrgused kaljuseinad. Aastaringselt on ilm väinas valdavalt sajune, jahe ja tuuline. Loodehoovuste kiirus võib kitsustes küündida 8 12 sõlmeni. Varjulisi ankrukohti on vähe, liiklust takistavad karid ja madalikud. Raskete ilmaolude tõttu eelistasid purjekad sõitu ümber Kap Hoorni, alles aurikute ilmumisega liiklus väinas elav- nes. Kuna Panama kanali läbimismaks on suhteliselt kõrge, leiab Magalhãesi väin kasutamist tänapäevalgi. Väinast läbimine on vaba kõikidele laevadele, kuid lootsi kasutamine on kohus- tuslik
kaartidele. Kursijoonele kirjutatakse tõeline kurss. Kompassikursid arvutatakse sõltuvalt hoovustest ja tuulest enne jõudmist vastavasse rajooni. Pöörde punktid kantakse ühelt kaardid teisele peilingu ja kauguse abil. Kaugus ohtudeni (distance off) Ohtudest möödumise kauguse määramiseks pole eraldi reegleid, kuid tema määramisel võetakse arvesse: laeva süvis sügavuste suhtes ilmastiku tingimusi loodehoovuste suunda ja kiirust liikumistihedust Rajoonides, kus sügavus suureneb kiiresti loetakse normaalseks ohtudest möödumise kauguseks 1-2 miili. Laeva süvisega 3-6 meetrit peavad hoiduma väljapoole 10 m samasügavusjoont, laevad süvisega 6-10 m väljaspool 20 m samasügavusjoont. Pöördepunktid (wheel over) Väiksemastaabilistel kaartidel langeb pöördepunkt kokku kursimuutuse algusega. Suuremastaabilistel kaartidel tuleb aga alustada pööret
kaartidele. Kursijoonele kirjutatakse tõeline kurss. Kompassikursid arvutatakse sõltuvalt hoovustest ja tuulest enne jõudmist vastavasse rajooni. Pöörde punktid kantakse ühelt kaardid teisele peilingu ja kauguse abil. Kaugus ohtudeni (distance off) Ohtudest möödumise kauguse määramiseks pole eraldi reegleid, kuid tema määramisel võetakse arvesse: laeva süvis sügavuste suhtes ilmastiku tingimusi loodehoovuste suunda ja kiirust liikumistihedust Rajoonides, kus sügavus suureneb kiiresti loetakse normaalseks ohtudest möödumise kauguseks 1-2 miili. Laeva süvisega 3-6 meetrit peavad hoiduma väljapoole 10 m samasügavusjoont, laevad süvisega 6-10 m väljaspool 20 m samasügavusjoont. Pöördepunktid (wheel over) Väiksemastaabilistel kaartidel langeb pöördepunkt kokku kursimuutuse algusega. Suuremastaabilistel kaartidel tuleb aga alustada pööret
annaabi.ee 
