tulevikus, kuid praegu tehtavad investeeringud tulevad tarbimise arvelt; 4. a) VALE; punkt Y on ühiskonna jaoks kättesaamatu; b) VALE; punktis X kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt; c) VALE; vastupidi, liikumine TVK-lt (a) TVK-le (b); 5. VALE; pigem siiski seespool TVK-d, ainult juhul kui kõiki ressursse kasutatakse maksimaalselt ja efektiivselt ära, toodetakse mingis TVK punktis; 6. c; alternatiivkulu nimetataksegi loobumiskuluks e selleks et aru saada kui palju valitu on väärt, tuleb mõõta mida me piiratud ressursside tingimustes tehtava valikuga kaotasime (järelikult tulebki hinnata järgmise parima alternatiivi väärtust millest jäime ilma); 7. d; alternatiivkuluks võib olla ükskõik mis, millest tuli loobuda, et osta jäätist (kui rahasumma on piiratud ja tuleb valida, kas osta seda või teist või hoopiski kolmandat hüvist); 8
hakata seal roose kasvatama (nagu me teeme seda 9. peatükis). Võib-olla aga tahaksime selle hoopis välja rentida. Kasutades ära ühe nendest võimalustest, me loobume teistest, sest samaaegselt ei saa ühte maatükki välja rentida ja sellel roose kasvatada. Oma loobumisega me kanname teatud kulusid, sest kui me ehitame suvila, jääme ilma võimalikust saadavast rendist. See on saamata jäänud tulu, mida nimetatakse alternatiivkuluks (mõnikord ka loobumiskuluks). Või oletame, et meil on mingi suurem summa raha. Mida sellega peale hakata? Üks võimalus on panna see panka tähtajalisele hoiusele intressi teenima, teine võimalus on see teatud tasu eest kellelegi välja laenata, kolmandaks võime selle loomulikult lihtsalt ka ära kulutada. Alati peaksime aga enne kaaluma, milline variant on meile kõige kasulikum, mis meile kõige rohkem sisse tooks. Kuidas aitab alternatiivkulusid seletada VTP? Aga järgnevalt. Oletame, et ühiskond asub
relva kohta. Või jääb tootmata, kuna suunasime ja kohandasime nappivad tootmistegurid ümber relvade valmistamiseks. Taolist ümbersuunamist on aga järjest raskem ja kulukam teha, sest relvade ja või valmistamiseks vajalikud tootmistegurid on sedavõrd erinevad. Sama kordub või tootmise suurendamisel. Kui toota 0 tonni asemel 3,8 tuhat tonni võid (liikuda tootmisotsusena punktist F punkti E), on 1 tuhande võitonni loobumiskuluks arvestuslikult 263 relva kaotus (5-4 / 3,8=0,263), see tähendab 1-e tonni või arvutuslik alternatiivkulu on 0,263 relva tootmata jäämine. Hinnates või toodangu suurendamist 9-lt tuhandelt 10-le tuhandele tonnile (punktist B punkti A) kaotatakse aga juba 1000 relva tootmise võimalused (1 tonni või alternatiivkuluks kujuneb 1 relv, mille tootmiseks puuduvad ressursid). Igasugune valik, mis seostub piiratud ressursside jaotamisega (mida sisuliselt TVR
Kaupluse tulud kuus: 50000 Kaupluse kulud kuus: 40000 Kasum: 10000 20 2. Alternatiivkulu. Ettevõtte hindamisel on oluline ka alternatiivkulu hindamine. Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada. Mõõdetakse tuluga, millest jäädakse ilma nende ressursside parimast alternatiivsest kasutamisviisist loobumise tõttu. ( nimetatakse ka loobumiskuluks ) Alternatiivkulu tekkimise põhjuseks on asjaolu, et ressursid on oma koguselt alati piiratud. Kui me kulutame oma ressursi ära ühele tegevusele, ei jää meil seda enam teiste tegevuste jaoks. Ennu alternatiivkulu kaupluse ettevõtmisele on palk, mida ta ei saa enam ajapuudusel teises ettevõttes töötades. Seega võrdleme: Saamata jäänud palk 4000 kr < ettevõtlustulu 10000 kr. Teiseks alternatiiviks oleks võimalus oma ruume rentida teistele. Uurides kinnisvara rendi
annaabi.ee 
