kujutamisel, erinevalt kirjutisega ,,Minu saatusega võitluskäik'', kus põhirõhk asetseb autoril endil ja tema kujunemisteel. Sarnane on aga mõlema teose puhul elulooliste seikade esitamine lugejaskonnale. Kõige kindlamalt käsitleb Suburg teoses ,,Minu saatusega võitluskäik'' oma põsepealse kasvaja teemat, millest kujunes arvamus, et abieluks pole naine kõlblik. Viimane aga viitab pigem Suburgi alandlikkusele ja eneseohverdamisele loobumaks armastusest, et mitte sarnast või veelgi õnnetumat hinge maailma tuua. Seega, kuigi on paljudes kirjaniku autobiograafiates läbivalt kasutatud samu fakte ja põhiaspekte, on teoste ülesehitus ning adressaadid tihti erinevad. Eve Annuk on artiklis esitanud mitmeid erinevaid argumente, mis on üles ehitatud pigem põhjustele ja ajenditele, muutmaks Lilli Suburgi väsimatuks naisvõitlejaks ja feministiks. Esimene ja ühtlasi ka
reservid Suurbritanniale üldisesse reservfondi, saades vastu naelsterlingid. Naelsterling teenindas kuni Teise maailmasõjani arveldusühikuna ligi poolt maailma majanduskäibest. 1933-ndaks aastaks õnnestus kriisist küll väljuda, ent areng majanduses jäi siiski võrdlemisi aeglaseks ja paljusid majandusharusid iseloomustas seisak. 1937. aastal tabas Suurbritanniat uus langus ja see andis lõpliku tõuke loobumaks vabakaubandusest ja minemaks üle protektsionismile. Riigi majandust valitsesid ja reguleerisid monopolid. Suurbritannia sõjamajandus 1939-1945 Kuigi sõjas olid Suurbritannia inimkaotused suhteliselt väikesed, tõid maale suurt kahju Saksa pommilennukid, laevade blokaad, kallaletungioht ja vaenalse sissetung impeeriumi (Birma, Singapur, Malaisia, osa Egiptusest), suured kaotused laevastikus. Sõja lõpuks oli Suurbritannia
) Vastupidiselt raskemat karistust ettenägevatest seadustest on kergemat karistust ettenägeval seadusel tagasiulatuv jõud. Selline lahendus tuleneb põhiliselt ökonoomsuse printsiibist. Juhul, kui karistuse kohaldamise momendil kehtib juba uus kriminalseadus, mis vähendab või hoopis kõrvaldab karistuse antud teo eest, siis ei ole raske karistuse kohaldamine üldpreventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik. Isikud, keda see karistus peaks mõjutama loobumaks kuriteo toimepanemisest, teavad üldreeglina, et neid ähvardab sama teo toime panemise korral juba uus kergem karistus. Seega ei ole võimalik raskema karistusega aidata kaasa üldpreventsioonile. Ning kui uus seadus dekriminaliseerib mainitud teo, siis see tähendab, et kas ühiskond ei ole enam üldse huvitatud antud tegude ärahoidmisest, või et ei peeta vajalikuks kasutada antud tegude ärahoidmiseks kriminaalkaristusi. 14. Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip
) Vastupidiselt raskemat karistust ettenägevatest seadustest on kergemat karistust ettenägeval seadusel tagasiulatuv jõud. Selline lahendus tuleneb põhiliselt ökonoomsuse printsiibist. Juhul, kui karistuse kohaldamise momendil kehtib juba uus kriminalseadus, mis vähendab või hoopis kõrvaldab karistuse antud teo eest, siis ei ole raske karistuse kohaldamine üldpreventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik. Isikud, keda see karistus peaks mõjutama loobumaks kuriteo toimepanemisest, teavad üldreeglina, et neid ähvardab sama teo toime panemise korral juba uus kergem karistus. Seega ei ole võimalik raskema karistusega aidata kaasa üldpreventsioonile. Ning kui uus seadus dekriminaliseerib mainitud teo, siis see tähendab, et kas ühiskond ei ole enam üldse huvitatud antud tegude ärahoidmisest, või et ei peeta vajalikuks kasutada antud tegude ärahoidmiseks kriminaalkaristusi. 14. Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip
annaabi.ee 
