Lauluga „Kauges külas“ oli ligikaudu 15 last, kes laulusid. Neid toetas kitarri saatel muusikaõpetaja Malle Hokkonen ja 8. klassi õpilane Annika Põder. Rootsi-eesti keelne laul on traditsioonidega vana Vormsi rannarootslaste laul, millel pealkiri puudub. Laul räägib kosjas käimisest. Kaks tüdrukut ootasid omale suurepäraseid kosilasi. Kui nad ei leidnud omale neid kosilasi ja tulid sellised, kes neile ei meeldinud teesklesid nad vigaseid – lonkasid ühte jalga, teesklesid pimedaid ja mängisid hulle. Laul „Kauges külas“ jäi minu arvamusest sõltuvalt natukene nõrgaks. Lapsed ei pidanud viisi ja ei teadnud peast sõnu. Kohati oli kuulda ainult õpetaja kiledat häält. Samuti eksiti palju kitarri mängus, mis viis ka kohati lapsi „rivist välja“. Laste riietus oli väga pidulik ja teema kohane. Tüdrukutel olid kleidid ja poistel triiksärgid. Samuti ise olid nad positiivselt hea suhtumisega ja lõbusad.
kübarategijate linna järgi isegi Danbury vabinaks. Elavhõbe mõjutab neerude ja seedeorganite tööd, kesknärvisüsteemi, südametegevust ja põhjustabhallutsinatsioone ja soodumust suitsiidile. 1953. aastal haigestusid Jaapanis Minamata asula ümbruse kalurid ja nende pereliikmed saladuslikku haigusse. Algul ei osatud haigust diagnoosida. Seda peeti halvatuseks või ajukasvajaks. Märgati ka loomade-lindude ebatavalist käitumist. Linnud kukkusid puuokstelt, koduloomad lonkasid ja liikusid tavatult.kõiki neid tähelepanekuid hakati seostama toiduks tarvitatud kaladega ja lõpuks tuvastati kalades erakordselt kõrge elavhõbedasisaldus ( 5 20 mg/kg ). tavaliselt on kalades elavhõbedat 100 korda vähem. Mürgistust põhjustas Chisso korporatsiooni keemiatehas. Tehas juhtis oma Hg ühendeid sisaldava heitvee otse merre. Raevunud kalurid süütasid tehase, kuid 111 inimest olid juba saanud raske mürgistuse ja 43 neist olid hukkunud
ohakad ja võsa. Esimesena jõudis staadionile ja ületas finisijoone Paavo Nurmi. Ta jõudis pärale reipana ja pealtvaatajatel polnud mingit põhjust arvata, et kõik ei ole korras. Aga niipea, kui teised jooksjad hakkasid kohale jõudma, ilmnes kohutav olukord. Aquilari- nimeline hispaanlane kukkus ja lõi pea vastu kivi nii, et verd hakkas jooksma. Sewell jooksis vale teed. Kui teda õigele rajale juhatati, põrkas ta kokku teise jooksjaga. Mõlemad kukkusid ja suuri vaevu lonkasid finisisse. Soomlastele soodsas olukorras, kus Nurmi ja Ritola olid kergelt lõpetanud, oli neil ka kolmas mees vaja saada üle finisijoone, et meeskondlik kuldmedal kuuluks Soomele. Ootamatult kadus kindel pind aga Heikki Liimataineni jalge alt ja seda 30 meetrit enne lõppu. Oimetult vaarus mees siia-sinna, kuni hakkas äkki tagasi komberdama. Rahvas karjus ja jooksja jäi seisma. Ta seisis mõni aeg ,selg finisi poole, sai siis lõpuks enesekontrolli tagasi, pöördus ja jalutas läbi finisi
ja ellu suhtumise teemal. Kompromissini aga ei jõududki ja Magdaleena kutsus Leemetit kaasa minema kuulama kastraatide koori kloostris, Leemet lippas kaasa. Tee peal tuli juttu metsast, libahuntidest keda Leemet olevat ning Magdaleena üritas pisut ussi keelt omandada, tulemusteta. Leemet imestas, et see kuidas te tegelt elab ja kuidas mets tegelt on Magdaleena ja teised küla inimesed ei uskunud, aga haldjad ja kõik see kambajaa leitsid nad tõde olevat. Kuulamas munadeta kisakoori lonkasid kohale ka Pärtel ja ta kaks sõpra ja selle asemel, et kuulata laulmist hakkasid külakad loopia süüdistusi ja sõimu järjekordselt Leemetile- pidates teda lolliks metslaseks kui tegelt tekkib küsimus kumb see vabam tsiviliseeritud koht tegelt on? Kas tõesti munadeta usuhullude pool? Kui kastraadid lõppetavad laulmise kustub Magdaleena poisse korrale kurtes, et tood vaidelsid terve laulmise aja ja ei kuulnudki midagi. Tagasitulles näitab Johhannes poistele kuidas
rahvas olid kaltsudes ja kassikullas. Järgnes Argoo kuningriik *, see tähendab kõik Prantsusmaa 1 Araablased liikumatult hobuse seljas, mõõkade ja heade vibu-püssidega (hisp. k.). 63 vargapoisid, kes ritta olid seatud väärikuse järgi, kõige ees väiksemad vennad. Nõnda läksid nad neljakaupa, ehituna mitmesuguste märkidega, mis nad oma veidras ametis olid teeninud. Suurem osa olid sandid. Dhed lonkasid, teistel puudus käsi. Siin olid koos sulid, vurled, logardid, väristajad, maopaistjad; paadialused, võrukaelad, kaltskaabakad, võllaroad, igerikud, pätid, lõmp-rid, rihvandid, masuurikad, näpardid, kelle loetelu isegi Homerosele üle jõu käiks. Nõudis vaeva, et nende paadi-aluste ja kaltskaabakate keskel näha Argoo kuningat, kes kükitas väikeses vankris, mida kaks suurt koera vedasid. Argoo kuninga alamatele järgnes Galilea keisririigi * rahvas
annaabi.ee 
