tüvi. Kui ainsuse nimetav on nõrgas astmes ja omastav tugevas astmes, siis on tugevnev tüvi. NT:keep->keebi (nõrgenev), kitsas-> kitsa (tugenev) · Tegusõnade puhul tuleb võrrelda da tegevus nime ja ainsuse 1. pööret. Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev) Käänded Ainsuse omastava moodustatavad käänded. · Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude
tüvi. Kui ainsuse nimetav on nõrgas astmes ja omastav tugevas astmes, siis on tugevnev tüvi. NT:keep->keebi (nõrgenev), kitsas-> kitsa (tugenev) · Tegusõnade puhul tuleb võrrelda da tegevus nime ja ainsuse 1. pööret. Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev) Käänded Ainsuse omastava moodustatavad käänded. · Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude
Päräst jälle taplemist et põlõ viitsu püüdämte!´´ jäen usä vagavast ning miärn võiga kogo. Saks olla nuõrõ mustu käde suan. Ju tämä ikka lasta mõistis. 7 Akan tahakohe tulõma. Naani aitand otsa tagumisõ laeva külge sjõduda. Sedäsi sua kudagi jumtõ. Egä karvaots piäb. Riknes vädän üsä sedäsi, et selg ies. Naani lonkan ligi. Muedu eksüb viel Lahtisõ mere. Mine viel kindi raipõ pärast. Ülgele ei olõss kätt külge pan. Küll saks oln telln aga tämä ütlen, et ärrä tahtn ´´hülgepüüdmise raskuse astet proovi´´ ning tämä ärrä proovimist ää rikma ei akka. Ühekorra puõlõ ül piäl suan Kiäräbä randa. Umiku aan kubjas Pärdüpieti Konkõrliina mõisa. Sie oln suur kunstimõistja. Puari nädäligä suan saksal jalad alla.
Kirjelda vigastuste vältel elatud aega, kas oli tarvilik ümber õppida/mõtestada oma lihasmotoorikaid? Pöördusin vaimset rada ja usun, et vaimsus mõjutab lihast päris tugevalt. Hakkasin tegelema Reikiga (energeetika), vabastav hingamine, mis tegeleb sünnimomendiga, holotroopiline hingamine. Trauma and Stress Releasing Exercises (TRE) läbi füüsise, kuidas tegeled oma vaimsusega. Mõtlesin oma elule, vigastustele, emotsioonidele näiteks Estonia teatri ruumides lonkan kaks korda rohkem, sest sinna on palju jäetud, mitte negatiivsusest vaid lihtsalt. Elu ju ka ladestub kehas. Mida pead peamisteks vigastuste tekkepõhjusteks? Kas üleväsimus ja stress või vale treening? Ilmselt mõlemad, koormusejaotus vale koormus ja sellest tingitud stress ja üleväsimus. Kui saaksid ajas tagasi minna, mida teeksid teisiti? Mitte midagi, ei saa ju aega muuta, igal ajastul oma hõng ja iga õpetja mingis mõttes armastab oma õpilasi