ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. Tiivulised geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali ka dekoratiivsed kaminad. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, mis sümboliseerib Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas. Kadrioru lossi fuajees asub Milo Veenuse marmorkuju koopia, kuju valmistati 1858. aastal Itaalia marmorist ja kuju tegi Antonio Canova. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Alumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges Prantsuse stiilis (geomeetriline). Lossist mereni ulatuv pargi osa aga
Vappepitaafe on kõige rohkem säilinud Toomkirikus. Parim barokse puunikerduse näide ajast peale Põhjasõda on Tallinna Issandamuutmise kiriku ikonostaas (=pildisein, autor Ivan Zarudnõi). IV Maalikunst Barokiaegse tahvelmaali meistrid Eestis on Johann Aken (tuli Lübeckist, suri 1689, tähtsaim töö 8 piibliteemalist maali Tallinna Raekoja raesaali seintel) ja soti päritolu, Tallinnas sündinud portreemaalija Ernst Wilhelm Londicer /londitser/ (1655-1697). V Tarbekunst Barokiaeg oli õitseng kullassepakunstis. Loodi hõbedast veini- ja õllekanne, tsunftipokaale, vaagnaid, serviise, küünlajalgu, ehteid jne. Barokile omaselt on neis näha rõhutatud toredusetaotlust ja dekoratiivsust. 18. sajandi viimasel veerandil tegutses Tallinnas Christian Ficki fajansivabrik. (fajanss=keraamika alaliik, kasutab erilist peent savi) Sealt tulnud serviisid, vaagnad, vaasid, kujukesed jm. kuuluvad stiililt rokokoosse
aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. 7. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, mis sümboliseerib Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas. 8. Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole.Nendel on kujutatud erinevaid pilte või mustreid. Ahjud on valge-sinised. 9. Lossi tagafassaadi muutes ehitati juurde banketisaal, selle ühte otsa presidendi
Toomkirikus umbes 100. Tallinna raesaalis suur friis, kaunistanud nii rootsi puumeistrid kui ka kohalikud Tallinna meistrid. Kujutab jumalusi, aga ka taim ja loomornamente. Pärit 17.saj. lõpust. Kingitud Rootsi Kuninga poolt. Maalikunstnikud 17.saj lõpust - J. Aken- Lübeckist pärit, Lünetiväljade maalid Tallinna raesaalis- 8 piibliainelist maali kohtumõistmise teemal. Nt. Saalomon kohut mõistmas, Kristus Pilaatuse ees. - E.W. Londicer- sotlane, kaunistanud maalidega Mustpeade vennaskonna hoonet- laemaal selle keskses saalis. Mustpeade vennaskonna jaoks ka saksa valitsejate portreesid nt. Friedrich Wilhelmi portree. Portreesid jõukamatest Tallina elanikest. - C.G. Welte- saksa päritolu portselanimaalija, teinud ka portreesid, maastikuvaateid. Manufaktuurid - Portselanimanufaktuur Põltsamaal, loodud von Lauw poolt, läks pankrotti.
Sellega põrkas kokku ka Eesti kõrgbaroki parim nikerduskunstnik, 1672.a. paiku Königsbergist sellina Tallinna Saabunud Christian Ackermann. Tähtsamad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel, samuti altarid Simunas ja Vigalas. 17.saj. tahvelmaalikunstis on tähtsamad meistrid Lübeckist 1662.a. Tallinna tulnud Johann Aken , kes teostas raekojale kaheksa piibliainelist maali õiglase kohtumõistmise teemal ning soti päritolu, kuid Tallinnas sündinud Ernst Wilhelm Londicer (1655 1697), kes oli kõrgetasemeline portreemaalija. Põhjasõda ja katkuepideemia laastasid 18.saj. alguses Eestit ja kui kunstielu taastuma hakkas, oli selle keskkond muutunud. Rootsi provintsist oli saanud Venemaa provints, kuid eriline, Balti erikorraga osa. 18.saj kujutav kunst ei küüni arhitektuuri tasemele. Arenes läbisõitvate meistrite loodud portreekunst. Sellistest, ajutiselt Eestis töötanud, kunstnikest on tuntuim Johann Heinrich Wedekind (1674 1736)
annaabi.ee 
