arad, näotud kui kaunikesed. Narr on persoon, kes põlgab kirjandust. Ta peegeldab end teistele sellena, kuid ise end pajatsiks ei pea. Renessansiajastu tuntud kirjanik S. Brant on öelnud teoses ,,Narrilaev", et narrile olevat vormi andnud narriliist ning tal puudub sõiduriist, olevat too suure suuga ning ei maga end kunagi välja. Pajats end kunagi narriks ei pea, peamiseks põhjuseks ta madal mõttelend ning vähesed voorused, mis väljenduvad lollis käitumises, mis on omakorda tingitud suure koguse raamatute olemasolust, mida too kunagi ei loe. Üheks põhjuseks on arvatavasti tõsiasi, et ta peab end liiga targaks, on samas laisk, rahutu, pöörav-käänav. Narriks või narritariks võib pidada isikut, kes vajab, et teised teda pidevalt kiidaksid, tal on enesega lahkelid. Paljud üritavad muuta olendit/eset, selleks kes/mis see pole. Võrdluses tänapäevaga on sõna narr tähendus sisuliselt muutunud. Keskajal - eelkõige
Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Rutiin, sest tööl ei käi. Peale selle kohutavalt vastukarva tema oma isiklik mees sinnamaani, et märkab ainult tema vigu. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune. Tema on kasvanud üles romantiliste romaanide varal ja ta on elus käinud isegi ühes lollis. Tal lähevad segi tegelik elu ja see raamatureaalsus, tahaks oma ellu seda raamatureaalsust. Kui ühele prantsuse naisele hakkab oma mees nii vastukarva, siis Emma hakkab otsima väljaspoolt abielu suhteid. Esimese hooga Charles oma naist lihtsakoelisel moel igati püüab ikkagi aidata ja armastab seda, nad kolivad teise kohta. Aga ikkagi, siis leiab endale esimese armukese, temast märksa noorem, nimi on Leon, loomulikult
arstikabineti ja abiellus kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune. Tema on kasvanud üles romantiliste romaanide varal ja ta on elus käinud isegi ühes lollis. Tal lähevad segi tegelik elu ja see raamatureaalsus, tahaks oma ellu seda raamatureaalsust. Kui ühele prantsuse naisele hakkab oma mees nii vastukarva olema, siis Emma hakkab otsima väljaspoolt abielu suhteid. Esimese hooga Charles püüab oma naist lihtsakoelisel moel igati aidata ja armastab seda, nad kolivad teise kohta. Aga ikkagi leiab Emma endale esimese armukese, temast märksa noorem mees Leon, loomulikult
Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Rutiin, sest tööl ei käe. Peale selle kohutavalt vastukarva tema oma isiklik mees sinnamaani, et märkab ainult tema vigu. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune. Tema on kasvanud üles romantiliste romaanide varal ja ta on elus käinud isegi ühes lollis. Tal lähevad segi tegelik elu ja see raamatureaalsus, tahaks oma ellu seda raamatureaalsust. Kui ühele prantsuse naisele hakkab oma mees nii vastukarva, siis Emma hakkab otsima väljaspoolt abielu suhteid. Esimese hooga Charles oma naist lihtsakoelisel moel igati püüab ikkagi aidata ja armastab seda, nad kolivad teise kohta. Aga ikkagi, siis leiab endale esimese armukese, temast märksa noorem, nimi on Leon, loomulikult see, kes Emmaga kõiges nõustub ja hästi tundeline,
annaabi.ee 
