Vladimir (Vladimirovits) Nabokov sündis 1899. aastal St. Peterburgis ning suri 1977. aastal Pariisis. Mitmekeelne autor kirjutas oma esimesed üheksa novelli Venemaal, kuid hiljem kogus tuntust inglise proosaga. ,,Lolita ehk ühe üksildase hinge avameelne pihtimus" lühidalt ,,Lolita" on novelli pealkirjaks kuna peategelane ja loo jutustaja Humbert Humbert (H. H.) kutsus 12aastast Dolorest just Lolitaks (intiimselt ,,Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita"). Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasõda ja sealt edasi. Loo peategelane sündis 1910. aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USAsse, kus toimub põhitegevus. Peategelasteks ongi nimitegelane Lolita ning H. H. Tähtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty.
kirjastust romaani tagasi. Lolita pidi 1955.aastal ilmuma kahtlase kuulsusega Pariisi kirjastuses Olympia Press, enne kui avaldati 1958 teist korda New Yorgis natuke seisusekohasemalt. Lolita on Venemaalt emigreerunud kirjaniku Vladimir Nabokovi ülekaalukalt parim romaan. Romaanist õhkub psühhiaatriasse maanduva neurootiku Humbert Humberti sentimentaalse enesehaletsusega ka lämmatavat, maniakaalset ja kuritegelikku eurootikat, sest Dolores Haze, keda hüütakse Lolitaks, on alles kaheteistaastane, kui kirjandusprofessor Humbert, just äsja järjekordselt haiglast koju lubatud, korterit otsides temaga tutvub. Lolita on lesestunud korteriperenaise tütar. Ema armub hea väljanägemisega mehesse. Et tütrele läheneda, abiellub Humbert tema emaga. Naine taipab varsti Humberti tõelisi eesmärke, aga mehe õnneks jääb ta auto alla- nüüd on Humbert jõudnud eesmärgile. ,,..
[1] Tema unistuseks oli luua enesele kunagi oma moebränd. Aastal 1970 alustas Lolita second-hand rõivaste ümber disainimisega.[2] Tavaliselt nimetatakse moemajasid nende asutaja järgi, kuid Josiane Maryse Pividal otsustas teha teisiti. 1983. aastal asutas ta koos oma mehega kaubamärgi ,,Lolita Lempicka" austusavaldusena Nabokovi novelli ja nende maalri Tamara de Lampicka vastu. Kui nende moemaja oli jalad alla saanud siis leidis paar, et oleks lihtsam oma nimed muuta Lolitaks ja Joseph-Marie Lempickaks.[ 2 ] Aastal 1984 avas ta koos oma mehega nende esimese butiigi Pariisis, Maraisi piirkonnas, mis osutus otsekohe väga edukaks.[2] Tema loomingu peamisteks märksõnadeks oleks müstiline, aga kirglik, diskreetne, aga enesekindel. [1] Kuigi tema looming on tihti inspireeritud 40-ndatest, suudab ta siiski üllatada oma tasakaalukusega kaasaegse ja vana vahel. Lolita sai kuulsaks oma peenelt õmmeldud
aastal ,,Eesti raamatu" väljaandes ning selle on eesti keelde tõlkinud Hans Luik. Lolita on Vladimir Nabokovi tuntuim romaan. Teos lükati algul tagasi nelja kirjastuse poolt ning on mitmes riigis koguni keelustatud Näiteks kirjaniku sünnimaal, Venemaal, eriti rangelt. Aga Lolita tegi tõelise tähelennu ja on nüüd 20.sajandi parema inglisekeelse romaani valikus esimeste hulgas. Tegevus toimub 20.sajandli Teose peategelased on Humbert Humbert, Dolores Haze, keda Humbert kutsub Lolitaks ja Charlotte Haze-Lolita ema Peamised tegevuskohad on Inglismaa väikelinn Ramsdale, kus elavad Hazed ning Ameerika, kuhu Lolita ja Humbert lähevad ringreisidele. Lolita on jutustus keskealise mehe seksuaalsest kinnisideest noorte tüdrukute suhtes. Romaan on oma vormilt minategelase, keskealise Humbert Humberti vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus. Humber Humbert on kirjanik Euroopas ning otsustab kolida Ameerikasse, et hakata kirjutama oma uut romaani
loobumine paistis ja oligi võimatu. Selle aja jooksul, mil Lolitat enam pildil ei olnud hakkas Humbert mõistma oma tegude tagajärgi. Tasapisi hakkas temani jõudma tõsiasi, et oli röövinud Lolita lapsepõlve. Oli ju ka Lolita ise nii korduvalt talle nähvanud midagi lapsepõlve rikkumise kohta. Humbert ja Lolita taaskohtumine leidis aset päris mitu aega hiljem. H.H läks Lolitale külla, kes oli teisest mehest rase. Humbert teadis alati, et Lolita ei jää alati Lolitaks. Ta ei ole igavene nümfet, noor ja lapsemeelne, vaid ta kasvab suureks. Isegi õudusega ta tõdes, et ühel hetkel on ta noor naistudeng ning nümfetis on järgi jäänud vaid kauge kaja. See suure kõhuga Lolita, kes ta ees nüüd seisis oli tuttavast nümfetist kaugel.. ,,.. ta oli vaid tolle nümfeti kahvatu lillakas vari, elutu kaja, kellest ma korda hõisates üle käisin kaja ruskel kuristikupervel, kus valjka taeva all paistab kauge mets, oja on
annaabi.ee 
