I Arvestus (1-2) 1) Stafülokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Stafülokokid on liikumatud, 0,5 - 1,5 µm läbimõõduga, katalaas+ ja oksüdaas- . Äigepreparaatides esinevad tavaliselt kobaratena, kuid mädast valmistatud preparaatides võivad esineda ka paaris, lühikeste ahelatena või üksikult. Vanades kultuurides võivad nad värvustuda gramnegatiivselt. Stafülokokid kasvavad tavalistel söötmetel, pH 7,2-7,4 , temp. 10-45°C. Osa patogeenseid stafülokokke on väga resistentsed NaCl suhtes, kasvades 7-10% (mõned ca 20%) NaCl sisaldavates söötmetes (toiduainetes). LA-il (lihtagaril) on stafülokokkide kolooniad läbipaistmatud, kumerad, keskmise suurusega. Enamus S.aureus tüvedest moodustavad kasvades pigmenteerunud kolooniaid (kuldkollane, sidrunikollane), seevastu koertelt isoleeritud S.aureus'e tüved on tihti pigmendita. LP-is
Mikrobioloogia TEST 1 1) Stafülokokkide enterotoksiinid ON kuumutamisele vastupidavad. 2) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele OHTLIKUMAD kui koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike
1) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele ohtlikumad kui koagulaasnegatiivsed stafülokokid 2) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. 3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis –
Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Protoplastid - moodustuvad grampositiivsete mikro¬organismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul.
annaabi.ee 
