kodanikud pole oma elu jooksul merd näinudki. Minu jaoks on see uskumatu, kuna ise tunnen, et meri peab minul alati lähedal olema. Kliima on meil vahelduv, suvel soe ning talvel külm. Leian, et aastaringi oleks ühesuguse kliimaga üsna raske elada, kuigi need, kes sellistes tingimustes elavad, ei oskagi muud tahta. Meil on neli aastaaega ning iga aastajaga kaasnevad muutused, kuid paljudes maades on need väga väikesed. Suvel saame nautida rannamõnusid ning lilledest lokkavaid lillepeenraid, sügisel värvilisi puid, kevadel tärkavat loodust, õitsevaid viljapuid ning imeilusat linnulaulu ning talvel saame harrastada näiteks suusatamist ja imetleda lume alla mattunud loodust, mis tihti peale näeb välja hingematvalt kaunis. Meie loodus on küll võrreldes mõne muu riigiga väga tagasihoidlik ja tavaline, kuid just selles peitubki selle võlu. Siin ei ole küll suuri mägesid ega sügavaid orge, kuid kõik on siin väga südamelähedane
Nimelt kasutatakse vanglas, kus peategelane Batrian viibib, vangide hukkamiseks nn. humaanset meetodit: vangid hukatakse esteetilisel viisil, nad langevad alla viimsevaatetornist. Seda torni on romaanis kirjeldatud nõnda: Optimistlikult kahvaturoosa sajameetrine raudbetoonist tornehitis troonis kõrgelt üle kindlusvangla, võimaldades sekka süngetele vaadetele müüride vahel nautida helgemaid vaateid väljaspool müüre: elüüsilisi lokkavaid rohumaid, kus lakkade lehides tormasid valged ja mustad hobused; jõgede karraniite, millel süstlesid kauged luikvalged laevad. Kõige kaugemal, kuhu vaikses õnnejoobes pilk lõpuks küündis, paistis sinine taevas ning liustikes mäed, mis otsekui valged suhkrupead poeriiulitel viisid mõtte magusasse lapsepõlve. Surmamõistetuile oli see elu viimane ülevaim hetk, kui nad, olles hukkamise eel tõstukiga torni tippu
· Tyrtaios (7. saj eKr) . 23 fragmenti pisut enama kui 200 värsiga. Võitlusele innustavad · Mimnermos (7. saj teine pool eKr) pärit Väike-Aasiast Smürnast või Kolophonist. Armastuslaulik. · Solon (u 640 560 eKr) - Mimnermose kaasaegne, Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik, varaseim teadaolev Ateena poeet. Soloni eleegia, jambi ja trohheilise tetrameetri vormis kirjutatud luuletustes kajastusid tema poliitilised vaated ta kritiseeris Ateenas lokkavaid pahesid ja aristokraatide varaahnust, ühtlasi põhjendas oma poliitilisi meetmeid. 594. aastal sai ta arhondina erakorralised volitused, et teha lõpp majanduslikule ja poliitilisele kriisile Ateenas. Soloni eleegiad ning jambid sisaldavad sageli teravapilgulisi tähelepanekuid kodanikueetika ja sotsiaalpsühholoogia vallast. Seega valmistab Solon ette antiiktragöödia problemaatikat. Siiski on tal ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust.
individuaalsus. Ka indiviidide päritolu on geograafiliselt mitmekesine ja samuti sotsiaalne mobiilsus luuletajad on pärit nii Väike-Aasiast, Egeuse mere saartelt, Mandri-Kreekast kui Itaaliast. Poeedid räägivad iseendast, enda nimel ja demonstratiivse rõhuasetusega. Hipponax (jamb)- teemad: vaesus, nälg, põhjakihtide elu. Mimnermos- armastuslaulik Solon- kritiseeris Ateenas lokkavaid pahesid ja aristokraatide varaahnust, ühtlasi põhjendas oma poliitilisi meetmeid. Siiski on tal ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Theognis- veendunud aristokraat Alkaios- 1) poliitilised motiivid võitlus türann Myrsilose ja Pittakose vastu, juubeldamine Myrsilose surma üle; 2) sümposioni- e joomistemaatika, nö prassingulaulud, sageli seotud poliitiliste motiividega. Sappho- 1) pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele
aasadel pehmeil, kus kannike õitses ja selleriheinad... Homerose ODÜSSEIA, lk 90: Alkinoos'e aed. Õuest väljudes ning väravaist, nägid määratut aeda, mis neli vakamaad suur, igalt poolt tarast piiratud kõrgest. Palju ses kasvamas lopsakaid puid, täis kõiksugu vilju: pirne, granaate ja häid helekülgseid, helkivaid õunu, viigipuu maitsvaid marju ja lokkavaid, haljaid oliive. Kas suvi olgu või talv - läbi aasta nad kannavad vilja; ep ole ikaldust neil ega rikkeid, sest puhub ikka Zephyros, pehme ja soe, üht õitsetab, küpsetab teist jo. Pirnile järgneb pirn seal valmides, õunale õungi ning mari marjale liitub ka viigi- ja viinapuu okstel. Viinapuu-istandus suur, täis rippumas tarjasid rohkeid,