tundlikud 80Hz-ist madalama sagedusega vibratsiooni suhtes. Pacini kehakesed vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonidele. Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele ja ärritaja esmasele kontaktile nahaga Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, ka silma sarvkestal. On rõhu ja puutetundlikud. Nende kaudu antakse edasi tugevamat rõhku, halvasti lokaliseeritavat puudutust ja kõdi. Mehhanoretseptor esimese neuroni keha (spinaalganglionis) teine neuron seljaajus kolmas neuron talamuses (sensoorse info. Kollektor) primaarne somatosensoorne korteks kiirusagar.
Enesehindamise meetodid Inimorganismi seisundi hindamise võimalused Nii tööviljakust kui ka kvaliteeti on võimalik väljendada objektiivsete näitajatega arvuliselt, kuigi mitte alati lihtsalt. Keerukaks küsimuseks jääb, kuidas kvantitatiivselt hinnata, mis on inimesele parem? Ergonoomika kasutab laialdaselt enesehindamist. Uuringutes hinnatakse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt 1) psüühilist pinget, 2) diskomforti, 3) lokaalseid väsimusaistinguid ja ka üldist, raskesti lokaliseeritavat väsimustunnet, 4) kaebusi tervisliku seisundi kohta. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele. Ent kui ta pöörab tähelepanu oma kehale või selle osadele: jalgadele, ristluupiirkonnale, sõrmele tunneb ta ebamääraseid aistinguid. Tööpäeva lõpul esinevad tavaliselt väsimusaistingud. Kuna väsimus võib edasi areneda haiguseks, siis on väsimusaistingute kvantitatiivne hindamine olulise tähtsusega, et leida väsimuse
d) Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, muuseas ka silma sarvkestal, ja on nii rõhu- kui puutetundlikud. Enamikus puutetundlikkust vastuvõtvaid sensoreid edastavad informatsiooni A-kiudude kaudu, milles on erutuse juhtimise kiirus 40-70 m/s. Mõned vabad närvilõpmed edastavad infot müeliniseerimata C-kiudude kaudu, mis juhivad erutust kiirusega kuni 2m/s. Nende kaudu antakse edasi tugevamat rõhku, halvasti lokaliseeritavat puudutust ja kõdi. Diskrimineeriv (eristav) puutetundlikkus, mis on võimeline eristama nahaga kontaktis olevate esemete suurust, kuju, pinnaomadusi, liikumist. Propriotseptsioon annab informatsiooni kehaasendi ja selle muutumise kohta. Temperatuuritundlikkus, mis võimaldab eristada sooja ja külma. Notsitseptsioon, mis signaliseerib informatsiooni koekahjustusest või keemilisest ärritusest. 1. neuroni keha paikneb sensoorses ganglionis. Kogu somatosensoorses süsteemis on
suhteliselt väikesed. Meditsiinil on siin lihtsam kui ergonoomikal. Ravi efektiivsust saab hinnata tervenemise järgi: kehatemperatuur alaneb, biokeemilised näitajad paranevad, haav kasvab kinni. Muutused haigetel (nt kehatemperatuuri tõus, valu) on suuremad kui tervetel. Ergonoomika kasutab laialdaselt enesehindamist. Uuringutes hinnatakse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt 1) psüühilist pinget, 2) diskomforti, 3) lokaalseid väsimusaistinguid ja ka üldist, raskesti lokaliseeritavat väsimustunnet, 4) kaebusi tervisliku seisundi kohta. Igapäevases elus pöörab inimene vahel alateadlikult tähelepanu aistingutele oma kehas, hindab neid. See on vajalik mitmel põhjusel, eeskätt, et vältida ülekoormusi. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele. Ent kui ta pöörab tähelepanu oma kehale või selle osadele: jalgadele, ristluupiirkonnale, sõrmele tunneb ta ebamääraseid aistinguid. Need
annaabi.ee 
