3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. 4. Teise neuroni keha (esimene sünaps) ‒ substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es. 5. Aksonid kulgevad läbi commissura alba vastaspoole. 2 6. Külgväädis üleneb tr. spinothalamicus lateralis (valu ja to), eesmises väädis tr. spinothalamicus anterior (ebamäärane, lokaliseerimata puutetundlikkus), moodustavad ühinedes üleneva lingu ‒ lemniscus spinalis´e. 7. Kolmanda neuroni keha (teine sünaps) paikneb thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. 8. Selle aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Lõpevad kiirusagara gyrus postcentralis´es. Koos spinotalaamiliste traktidega kulgevad ja ajutüves lõppevad: tractus spinotectalis, (tectumis), juhib kiiret valu, pupilli reaktsioon valule, tractus spinoreticularis (form
puudutusel. Külma- ja soojaärritused ● vastuvõtjad: ➔ KRAUSE kolvikesed ➔ RUFFINI kehakesed Sisikonnas ja lihastes-liigestes: ● rohkesti meelerakke, palju vabu närvilõpmeid - võtavad vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi - lihastes on retseptorid spiraalina ümber lihaskiudude ● sisikonnast peaajju saabunud aistingud kaasnevad lokaliseerimata aistingutega, normaalsetel tingimustel ei teki ● patolooglilistes tingimustes omandavad sisik.meelerakud kõrgendatud tundlikkuse - siis on tuntav VALU! 8 KATTEELUND NAHK CUTIS 1. EPIDERMIS ehk marrasknahk EPIDERMIS 1. BASAALKIHT *sügavaim MELANOTSÜÜDID e pigmendirakud -> pruuni pigmenti MELANIINI-> naha
S i s i k o n n a s ja l i h a s t e s - l i i g e s t e s on samuti rohkesti meelerakke. Siin on rohkesti vabu närvilõpmeid, mille kaudu võetakse vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi jne. Lihastes on retseptorid, mis spiraalina ümbritsevad lihaskiude. Paljud sisikonnast peaajju saabunud erutused ei kutsu normaalsetes tingimustes esile aistinguid. Terve inimene ei tunne oma mao, oma südame jne. olemasolugi. Sisikonnast saabuvad erutused kaasnevad tavaliselt ebamääraste lokaliseerimata aistingutega. Patoloogilistes tingimustes omandavad sisikonna meelerakud kõrgendatud tundlikkuse. Siis on tuntav ka valu. KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate. Tal on keeruline mikroskoopiline ehitus, retseptoorsed, kaitse-, eritus- ja termoregulatsioonifunktsioonid. Naha tekisteks on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre. Täiskasvanu naha üldpindala on ~1,6 m 2. Naha paksus on keha eri piirkondades
Benseenile on omane keemiline koostis C 6 H 6 , kus süsiniku aatomid moodustavad heksagonaalse kujuga nn. benseenirõnga (joonis 2.35). Kuus vesiniku aatomit on seotud rõngas paiknevate C aatomitega kovalentsete üksiksidemetega. Side süsiniku aatomite vahel benseenirõngas on väga keeruline. Lihtsaim viis seda keerulist sidet esitada oleks vahelduvad üksik- ja kaksiksidemed süsiniku aatomite vahel (joonis 2.35a ja b). Samal ajal näitab eksperiment, et elektronid benseeni struktuuris on lokaliseerimata ning moodustunud side on vahepealne üksik ja kaksiksidemele (joonis 2.35c). Lihtsustatud kujul esitatakse seda sidet ringina benseeni rõngas (joonis 2.35d). 3.3.4. Kovalentne side grafiidis ja fullegeenides (joonis 2.36). Süsinik võib esineda mitme allotroopse teisendina. Süsiniku allotroopsed teisendid on teemant, grafiit, karbüün ja fullereenid. Allotroopiat esilekutsuvaks põhjuseks on antud juhul kristallstruktuuride erinevus
annaabi.ee 
