Sisesuhte piirangutel, mida registrisse ei saa kanda, ei ole reeglina mõju esindusõigusele kolmandate isikute suhtes (va kui kolmas isik pahauskne, sisesuhte piirangut on rikutud ja tehing on aktsiaseltsile kahjulik- siis on tehing tühistatav TsÜS § 131 alusel). Sisesuhte tehingute puhul on erandiks tehingud, mis on tehtud huvide konfliktis ehk aktsiaseltsi tehingud juhatuse liikmega. Nimetatud tehingud nõuavad reeglina kõrgemalseisva organi (nõukogu) heakskiitu. Vastsel korral on lojaalsuskohustust rikkuvad tehingud tühised (ÄS § 307 lg 3). Esindusõiguse väliste piirangute võimalused on sätestatud seadusega. Esindusõiguse piirang välissuhtes kehtib juhul, kui piirang on kantud äriregistrisse. Ainsaks esindusõigust välissuhtes piiravaks abinõuks on ühise esinduse põhimõte (ÄS § 307 lg 1), kui see on kantud registrisse. Ühise esindusõiguse põhimõtte korral säilib igal ühist esindusõigust omaval esindajal
lg 2-3). Juhtorgani liige vastutab sisesuhtes üksnes selle käitumise eest, mille ta on toime pannud juhtorgani liikmeks oleku ajal. Tsiviilõiguslik vastutus ei välista ka karistusõiguslikku vastutust, samuti vastutust väärteo eest. Tsiviilõiguslik vastutus realiseerub, kui esinevad: Sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Rikkuda saab hoolsuskohustust, lojaalsuskohustust või mõnda konkreetset kohustust. Kahju tekkimine. Saab nõuda vaid varalise kahju hüvitamist. Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (conditio sine qua non). Kui juhtorgani liikme käitumine poleks võimaldanud kahju ära hoida ja käitumine oli mõistlik, siis ei saa kahju nõuda. RKTKo otsus nr 3-3-1-2-04. Rikkumise mittevabandatavus (VÕS § 103 ?) Kohustusi rikkunud juhtorgani liikmed vastutavad solidaarselt (vt ÄS § 315 lg 2; 327 lg 2).
Sisesuhte piirangutel, mida registrisse ei saa kanda, ei ole reeglina mõju esindusõigusele kolmandate isikute suhtes (va kui kolmas isik pahauskne, sisesuhte piirangut on rikutud ja tehing on aktsiaseltsile kahjulik- siis on tehing tühistatav TsÜS § 131 alusel). Sisesuhte tehingute puhul on erandiks on tehingud, mis on tehtud huvide konfliktis ehk aktsiaseltsi tehingud juhatuse liikmega. Nimetatud tehingud nõuavad reeglina kõrgemalseisva organi (nõukogu) heakskiitu. Vastsel korral on lojaalsuskohustust rikkuvad tehingud tühised (ÄS § 307 lg 3). Esindusõiguse väliste piirangute võimalused on sätestatud seadusega. Esindusõiguse piirang välissuhtes kehtib juhul, kui piirang on kantud äriregistrisse. Ainsaks esindusõigust välissuhtes piiravaks abinõuks on ühise esinduse põhimõte (ÄS § 307 lg 1), kui see on kantud registrisse. Ühise esindusõiguse põhimõtte korral säilib igal ühist esindusõigust omaval esindajal ainuisikuline passiivne
sed tuleneda nii töölepingust, kollektiivlepingust kui ka muudest õigusaktidest. Kohustuste oluli- ne täitmata jätmine võib olla tööandjapoolseks töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. 45 3. ptk T öötaja ja tööandja kohustused § 15 2. Töötaja kohustus on täita tööülesandeid tööandja suhtes lojaalselt. Lojaalsuskohustust aitavad sisustada VÕS sätted (VÕS § 6 lõige 1 (hea usu põhimõte) ja § 76 lõiked 1 ja 2 (kohustuse täitmine)). Töötaja peab oma kohustusi täitma vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Heas usus käitumine tähendab, et töötaja täidab kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väl- dib oma tegevusega tööandja kahjustamist.
annaabi.ee 
