„Teataja“ üldine valimisõigus ja Asutava Kogu kokkukutsumine. Politserepressioonid ja „mustasajalised“- mõisnike relvastatud salgad. Rev. haripunkt 1905. a. sügisel Ülevenemaaline poliitiline üldstreik 14. okt. (Eestis 20 000). 16. oktoober 1905 Tallinnas Uuel Turul tapatalgud. Sõjaväele oli antud korraldus halastamatult relvi kasutada. Tsaari 17. oktoobri manifest – kodanikuõigused ja – vabadused ja parlament (Riigiduuma), lubada legaalselt tegutseda riigikorrale lojaalsetel erakondadel. Algasid 8 nädalat kestnud vabaduspäevad, mis kestsid kuni karistusvägede saabumiseni detsembri lõpus. Sel ajal sõna- ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus, poliitvangide osaline amnestia. Taastati Soome autonoomia. Liberaale see rahuldas (Tõnisson). Kõik eesti parteid ja liikumised nõudsid: demokraatia, kodanikuõigused, venestamise lõpetamine, rahvuslik enesemääramisõigus, autonoomia, omavalitsus. 3
Mõne aja pärast saabusid uuesti indiaanlased, kuid Crusoe ja Reede tapsid nad ja vabastasid vangid. Veel enne hispaanlaste saabumist ilmus inglise laev, mille olid enda valdusse haaranud mässajad, kes soovisid laeva endise kapteni saarele maha jätta. Robinson aitas kaptenil ja talle lojaalsetel meeskonnaliikmetel laeva oma kontrolli alla võtta ning hoopis mässajad jäeti saarele. Robinson Crusoe veetis saarel 28 aastat. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Teineteisesse armuvad kaks inimest (Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab
1535. aastal korraldati Inglismaal esimene prominentsete kuningavastaste hukkamine, kelle hulgas olid ka Thomas More ning kuninganna Katariina ustav toetaja, kardinal John Fisher. Henryt olid aastate jooksul reetnud paljud tema õukondlased ja saadikud välismaal, ning ta kartis oma tuleviku pärast ja seetõttu lasi ta teha reetmisseadused, et seda enam ei juhtuks. Uued seadused lõid seadusliku informatsioonikanalite võrgu, mille kaudu ülipüüdlikel lojaalsetel alamatel avanes võimalus ebalojaalsete isikute peale kaebamiseks. Üle kogu maa kuulasid lihtsad mehed ja naised hoolega oma sõpru, naabreid, juhuslikke möödakäijaid ja isegi oma sugulasi, et püüda halba sõna kuninga ja kuninganna kohta. Kui keegi kuulis kurje sõnu, nõuti pealtkuulnutelt kuuldu vandega kinnitamist. Siis läks informeerija lähima rüütli või lordi juurde, kes pidi kuuldu kuningani toimetama
levitasid riigivastaseid lendlehti ja osalesid meeleavaldustel. Paremas olikorras oli rahvakultuur. Aktiivselt viljeldi rahvuslikku käsitööd, võimude toetusel korraldati laulu- ja tantsupidusid. Vaatamata usuvastasele propagandale tähistati kogu okupatsiooniperioodil jõulusid. 1960. a. tugevnesid eestlaste kontaktid läänega, kus otsiti vastukaalu nõukogude ideoloogiale. Põhja-Eesti elanikele avas akna maailma Soome televisioon. Eestis hakkasid käima välisturistid ning lojaalsetel kodanikel õnnestus käia välisreisidel. Eesti kultuurielu lahutamatuks osaks on üldlaulupeod. Nõukogude ajal oli laulupidu poliitilise iseseisvuse kaotanud rahva massiüritus, mille kaudu sai säilitada eestlust ja viljeleda rahvuskultuuri. Laulupidude traditsiooni jätkumises oli suur teene heliloojal ja koorijuhil Gustav Ernesaksal. Paljuski tänu tema autoriteedile ja sidemetele säilis laulupidude rahvuslik vaim
annaabi.ee 
