loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent kui 19. sajandil; 20.sajandi muusika puhul võib tihti osutada ülearuseks rääkida meloodiast jne. · Muusika on HELIKUNST! Muusika koosneb helidest. · Kulgeb ajas. Heliteos nõuab aega kuulajatelt vastuvõtmiseks. Interpertatsioon teise muusiku ettekanne. TV
Paljude rahvaste müüdid kannavad seda uskumust. Nendes müütides esineb sageli laulikuid, kellel on olemas üleloomulikud 15 võimed. Näiteks kreeka müütides esinev isik nimega Orpheus. Enamasti pajatavad müüdid, et muusika on jumalikku päritoluga. Sellele leiame tõestust ka keelte ajalugu uurides. Näiteks ladina verb ''canto'' ( mis tähendab ''laulan'' ) tähendas alguses ''loitsin'', ''nõiun'', ''võlun''. Laulmise kohta käivat omaette sõna puudub keeltes väga sageli. Selline asjaolu viitab sellele, et laulmisel ja inimkõnel ei tehtud vahet. Need on kui samased suhtlusvormid. Näiteks eestlased mitte ei laulnud oma laule, vaid nad ''ütlesid'' oma laule. Ladinakeelne sõna ''dico'' ( mis tähendab ''ütlen'', ''kõnelen'' ) tähendas keskajal just laulmist. Muusika abiga väljendab inimene oma tundeid ja muusika abil püütakse ka neid esile kutsuda
Paljude rahvaste müüdid kannavad seda uskumust. Nendes müütides esineb sageli laulikuid, kellel on olemas üleloomulikud 15 võimed. Näiteks kreeka müütides esinev isik nimega Orpheus. Enamasti pajatavad müüdid, et muusika on jumalikku päritoluga. Sellele leiame tõestust ka keelte ajalugu uurides. Näiteks ladina verb ''canto'' ( mis tähendab ''laulan'' ) tähendas alguses ''loitsin'', ''nõiun'', ''võlun''. Laulmise kohta käivat omaette sõna puudub keeltes väga sageli. Selline asjaolu viitab sellele, et laulmisel ja inimkõnel ei tehtud vahet. Need on kui samased suhtlusvormid. Näiteks eestlased mitte ei laulnud oma laule, vaid nad ''ütlesid'' oma laule. Ladinakeelne sõna ''dico'' ( mis tähendab ''ütlen'', ''kõnelen'' ) tähendas keskajal just laulmist. Muusika abiga väljendab inimene oma tundeid ja muusika abil püütakse ka neid esile kutsuda
Vanadel aegadel arvati, et muusika on võimeline loodusjõude juhtida. Paljude rahvaste müüdid kannavad seda uskumust. Nendes müütides esineb sageli laulikuid, kellel on olemas üleloomulikud võimed. Näiteks kreeka müütides esinev isik nimega Orpheus. Enamasti pajatavad müüdid, et muusika on jumalikku päritoluga. Sellele leiame tõestust ka keelte ajalugu uurides. Näiteks ladina verb ''canto'' ( mis tähendab ''laulan'' ) tähendas alguses ''loitsin'', ''nõiun'', ''võlun''. Laulmise kohta käivat omaette sõna puudub keeltes väga sageli. Selline asjaolu viitab sellele, et laulmisel ja inimkõnel ei tehtud vahet. Need on kui samased suhtlusvormid. Näiteks eestlased mitte ei laulnud oma laule, vaid nad ''ütlesid'' oma laule. Ladinakeelne sõna ''dico'' ( mis tähendab ''ütlen'', ''kõnelen'' ) tähendas keskajal just laulmist. Muusika abiga väljendab inimene oma tundeid ja muusika abil püütakse ka neid esile kutsuda
annaabi.ee 
