Libahunt on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise needmise läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal - jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba
kuni kristluse kuulutamiseni riigiusuks Theodosiuse poolt. Impeeriumi põhjapoolsetel piirialadel jõudis see protsess lõpule alles 7. sajandil (Inglismaal), 9, sajandil(Saksamaal) või koguni 12. sajandil(Skandinaavias). Selle pika perioodi jooksul muutis kristlik teoloogia järkjärgult oma suhtumist loitsimisse. Augustinus, kristluse kõige mõjukam teoloog, väitis, et paganliku maagia, usundi ja loitsimise on kõik leiutanud Saatan, et meelitada inimsugu eemale kristlikust tõest. Augustinus ütles, et loitsimise osa tagajärgi on meelepettelised, teised tõelised. Nii tõelisus kui ka meelepete oli Saatana töö. Loitsijad ei kutsu välja mitte vaime, vaid deemoneid. Ning siis tulid kristlikud teoloogid välja uue olulise samastamisega: deemonid, keda loitsijad välja kutsuvad, on paganlikud jumalad. Jupiter, Diana ja teised Rooma panteoni jumalused on tegelikult deemonid, Saatana teenrid
huvitavaid trikke.Praeguseks on aga tulnud välja palju raamatuid ja filme , kus illusionist räägib kuidas kõik trikid tegelikult tehti. 3 Nõidumine Nõidus ehk maagia põhineb sümboolikal , mille nõiad olevat kunagi loonud mitmesuguste tööriistade , märkide ja loomade-lindude varal sidudes neid loitsimise ja vaimse tervistamisega. Nõidumine on iidne traditsioon , mida harrastati mitmel viisil juba Vana-Egiptuses. Inglisekeelne sõna ,, witch ,, on seotud keldi sõnaga ,,wicca" , mis tähendas iidsel ajal tihedat sidet loodusega ning tarkust ja erilist tunnetust, kui vanasti austati nõidu siis peale 15 . sajandit jälitas kristlik kirik neid, arvates , et nõidade tegevused on ketserlused ja sümbolid saatanlikud. Maagilised
24. "Raua needmine" Tekst on loodud mitme luuletaja poolt "Kalevala" loitsude põhjal, teose kõrgpunktis on kasutatud ka kaasaegseid motiive. See sõjavastane teos oli mõeldud hoiatusena, et inimkond peaks säilitama oma võimu tehnika (raua) üle ja kasutama seda ainult loovatel, mitte purustuslikel eesmärkidel. Teose tekst järgib samanistlikku põhimõtet, mille kohaselt annab inimesele võimu asjade üle just nende saamisloo ja olemuse tundmine. Seose loitsimise ja samanistliku rituaaliga loob "Raua needmises" eelkõige nõiatrumm dirigendi (rituaali juhi) käes. Kaasaegsetest relvadest kõneleva tekstiga on ühendatud moodsa kooritehnika võtteid: kõne ebamäärasel helikõrgusel, karjed, klastrid, sireeni jäljendavad glissando'd. See väga ekspressiivne ja võimas kooristseen on Tormise tuntumaid teoseid kogu maailmas.
Tekst on loodud mitme luuletaja poolt "Kalevala" loitsude põhjal, teose kõrgpunktis on kasutatud ka kaasaegseid motiive. See sõjavastane teos oli mõeldud hoiatusena, et inimkond peaks säilitama oma võimu tehnika (raua) üle ja kasutama seda ainult loovatel, mitte purustuslikel eesmärkidel. Teose tekst järgib samanistlikku põhimõtet, mille kohaselt annab inimesele võimu asjade üle just nende saamisloo ja olemuse tundmine. Seose loitsimise ja samanistliku rituaaliga loob "Raua needmises" eelkõige nõiatrumm dirigendi (rituaali juhi) käes. Teose muusikalised motiivid on üksnes mõnenoodilised ja väikese ulatusega, otsekui oleksid nad pärit ürgsest regilaulust. Tegelikult on nad Tormise loodud ja seotud kunstliku helilaadiga. Kaasaegsetest relvadest kõneleva tekstiga on ühendatud moodsa kooritehnika võtteid: kõne ebamäärasel helikõrgusel, 8
filosoofiat, teadust, luulet, kunsti, eetikat, haridust. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal (pidulikel juhtudel tänati, sõja eel paluti võitu, jahil rohket saaki ja abi). Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Ta allus kokkulepitud, s.t. tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha.. Mäng oli rituaalse toimingu-initsiatsiooni, müsteeriumi, õpetuse, loitsimise, laulu ja tantsu alatine kindel osa, ning oli väga tõsiselt võetav. Rituaalses mängus hakkab kujunema kangelase ja kangelaslikkuse mõiste. Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Kõik maailma tähestikud on väljakujunenud maagilistest sümbolitest. Teiste hulgas kujunesid välja ka söömiskombed. .Müütidest sai verbaliseerunud rituaal. Rituaalis jäi saladus sõnastamatuks. Müüdis saladus sõnastati. Samuti õppis laps rituaali kaudu mõistma ümbritsetud maailma.
Ta oli jumalate isa, Danu rahva isa ja druiidide kaitsja, Danu rahva juht/isa. Talle kuulus ka maagiline katel. Ta oli ka Morrigani, sõjajumalanna armuke. Seostati küllusega. Danu emajumalanna, Danu rahva ema, Dagda ema. Seostatakse tarkusega. Brigid Dagda tütar. Ravitsemis- ja viljakusjumalanna. Seppade-, poeetide- ja ravitsemisjumalanna. Tema sümboliks on valge luik. Ogma Dagda poeg, kangelasjumal. Õpetlaste, loitsimise ja nõidusejumal. Juhatas ka hingi allmaailma. Bres on iiri põllu- ja viljakandvusjumal. Bres ka Brigiti mees. Aonghus on Dagda ja Boanni poeg ja iiri armastusjumal.Ta on Erose iiri vaste. Anghus oli ilus, kuid üsna tujukas ja tema pea kohal hõljus alati neli lindu, kes esindasid suudlusi. Mor Muman suur naisjumal Iirimaal. Temaga võib seotud olla suur sõja jumalanna Morrigan (sümboliks vares; varesejumalanna). Sõjajumalanna.
annaabi.ee 
