ning mahutab 2-4 inimest, piirdutakse sageli ühe pesuruumi paigaldatud trapiga. Leiliruumi sattuv võimalik vesi juhitakse põrandakallete abil leiliruumi ukse alt pesuruumi trappi. Sile ja tugev betoonpind sobib hästi saunaruumi põranda aluspinnaks. Sobivad on ka kahekordselt paigaldatud spetsiaalne erikõva põrandakipsplaat või niiskuskindel tsementkiudplaat (nn. Lujaplaat). Kalded korda Põrandakalded tuleb konstrueerida nii, et vesi ei jääks põrandale loikudena seisma, vaid voolaks takistamatult trappi. Põrandal seisev vesi tekitab libastumisohu ning lisaks loob soodsad tingimused hallituse tekkeks. Rusikareegel kallete tegemisel on et kalle peab olema vähemalt 1:100 (1 cm langust 1 meetri peale). Trapi ümbruses soovitatakse kallet 1:50. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus Põrandaküte on muutunud tänapäeva saunade puhul igapäevaseks asjaks. Põrandaküte aitab kuivatada dushi all käimisest märga põrandat ja kuivatab ruumi õhku
· pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem. Suvivilja oras on kiduravõitu ja kollakas, talivilja orastes on aga rohkesti tühikuid. Vili jääb üldiselt hõredaks ja selles on rohkesti niiskuslembeseid umbrohte nagu roomav tulikas, paiseleht jt. Liigniisketel rohumaadel on kamaras vähe liblikõielisi, seevastu aga ohtralt niiskuslembeseid rohundeid nagu luhakastevars, tarnad, roomav tulikas jt. Liigniisketel muldadel
jääva kapillaarveega. Põhjavesi võib üle minna kapillaarveeks ja rippuv kapillaarvesi tõsta põhjavee pinda. Kui kaevame maasse augu, mille põhi ulatub nullrõhust allapoole, on põhjavee pind nähtav. Sellisesse auku nõrgub vesi ja kui veepind augus enam ei tõuse, on hüdrostaatiline rõhk tasakaalustunud atmosfäärirõhuga. Augus olev veepind näitabki põhjavee sügavust. Kui gravitatsioonivesi on loikudena maapinnal, nimetatakse seda pinnaveeks. Kui gravitatsioonivesi on kogunenud piiratud ulatusega vettpidavale või raskesti vett läbilaskvale mullakihile ülevalpool põhjavee pinda nimetatakse seda ülaveeks. Ülavesi erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. Ta tekib leetunud muldades sageli sisseuhtehorisondile, rasketel savimaadel künnialusele kihile. Gravitatsioonivesi liigub raskusjõu mõjul ülalt alla või mööda kallakut (kui vettpidav kiht
Suurim on makropooride summaarne maht ühtlase terasuurusega liivades ning vähim savides. Kasvupinnase veeläbilaskevõime on otseses sõltuvuses makropooride ehk mittekapillaarsete pooride suhtelisest mahust pinnases. Vee imendumist kasvupinnasesse takistab ka poorides olev õhk; tänu „õhukorkidele“ ei tungi kuivale pinnasele langenud sademetevesi või kastmisvesi kohe pooridesse, vaid jääb loikudena maapinnale. 1.3.2. Kapillaarvesi Kapillaarvesi on vesi, mis püsib või liigub pinnase kapillaarsetes poorides kapillaarjõudude toimel; kapillaarsete pooride läbimõõt on 1 … 10 µm. Valdavalt toimub kapillaarvee liikumine suunaga alt üles; sellel omadusel baseerub taimede altkastmissüsteemide töö. Reeglina liigub kapillaarvesi niiskemast keskkonnast kuivema suunas. Olenevalt kapillaaride iseloomust (mis aga omakorda
annaabi.ee 
