161. a. Sai temast filosoof keisritroonil ning oma kohustusi ennastsalgavalt täita püüdes veetis ta suurema osa keisrielust, juhtides sõdu impeeriumi piire ründavate hõimude vastu ja võideldes impeeriumi sisemiste raskustega. Marcus Aureliusest on meieni jõudnud märkmeteraamat " Iseendale " (Eis heauton),mis kriitikute andmetel on kirjutatud Partia sõja keerises, kuhu keiser pani oma vaimukindluse toetuseks kirja mõttekäike, manitsusi, lohutusi ja tsitaate, lähtudes peamiselt talle juba nooruseas sümpaatseks saanud stoitsistlikust filosoofiast. Selles leidub nii kiiruga kirjutatud mõttekatkeid ja tsitaate kui ka heast retoorilisest haridusest tunnistust andvat rütmistatud ja riime kasutavat hümnilisi- pateetilist proosat. Puhtisiklik sissekanne,mis kirjutati tõenäoliselt 176a. , mil saavutati võit sarmaatide hõimu üle: Ämblik püüdis kinni kärbse ja on uhkust täis, mõni teine jänese,
See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning vaimukusega. Minagi leidsin, kuidas see raamat mind tugevalt mõjutama hakkas. Lihtsad seletused hakkasid kiiresti külge ning oli tore ka teistega neid arutada ning omadele järeldustele jõuda.
S. atemaatilises muusikas sünnib ka maasikaist uusi matemaatkaid." Väärtuste ülimal astmel istutab Rroosi puhta fantaasia ilusümbolina: ,,Oleviste torni tippu olematu roosi."(Aspel,1989) Kolmanda põhiteema moodustavad eetika ja esteetika kõrval Rroosi usu- ja metafüüsikavaenulikud sähvatused. Ta õhutab puht inimlikku fantaasiat ja ihade käärimist, kuid samas keeldub tunnustamast usulisi ja eriti kristlikke lohutusi. Ta näeb isegi Kristuse kujus okkaid ja tunnustab teda vahest ainult märtripiina sümbolina: ,,R.S. stiilis krutsifiksil on Kristuse stiili ja stigmadel kuju", ,,Istus kirstus ja karastus Kristuse karistus." Sürrealistlikus mõttes on õnnestunud ka ,,Issameie" palve alguse paroodia. Kõla- ja süntaksi- sidevusi mõnevõrra moonutades väljendab see ühtlasi usust keeldumist ja metafüüsilist irooniat: ,,Meie ei saa! Kes sa oled taevas? Pühitsegu Saag? Usin Nimi?" Sallimatult usklik
mittemehiselt talus; oma tava hüljates ei pidanud ma selles vajalikuks kohelda teda pehmelt, kuna ta sõitlemist vääris rohkem kui lohutust. Raskesti tabatuile ja ränka haava halvasti taluvaile tuleb ju esialgu järeleandmisi teha, las küllastub või siis vähemalt laseb esimesel valuhool välja voolata. (2) Need, kes sihilikult võtavad leinas olla, saagu otsekohe karistada; võtku nad teadmiseks, et mõningane tobedus avaldub isegi pisarais. Ootad lohutusi? Saa etteheiteid! Poja surma talud sa hädiselt; mida oleksid teinud siis, kui oleksid kaotanud sõbra? Suri poeg, kelle tulevik ebakindel, pisike; otsa on saanud tilluke aeg. (3) Otsime põhjusi kurvastamiseks, soovides saatuse vastu ülekohtuseltki kaebust tõsta, justkui ta kurtmiseks õiglasi põhjusi ei annaks; kuid Heraklese nimel, mulle juba tundus, et sinus on piisavalt vahvust ka tõeliste hädade talumiseks, rääkimata neist hädade varjudest, mis panevad inimesi ägama,