Autojuhtidele on ohtlikud teed, mida katab jää, sest jääl on madal sulamistemperatuur (0 kraadi juures vesi külmub ja samas sulab) ja seetõttu sulab jää kiiresti ning tekitab selle peale veekihi. Veekiht võib tekkida ka sadetega nagu näiteks vihm, lumi. Jää paneb sulama veel ka see, kui auto raskusjõud ja hõõrdejõud autorehvide ja jäise tee vahel tekitavad soojust. Selle tulemusena on lohukesed vett täis. Kui rehvi kiiresti vastu maad surutakse, põrkub see veega ja ei suuda lohukestesse tungida, nii muutub teepind suhteliselt siledaks, kaovad ka väljaulatuvad mügarikud, kuna vesi on nendega tasa. Õhukene jääkiht muudab jää pinna siledamaks ja seetõttu muutub tee libedaks ja autojuhil on kerge juhitavust kaotada. Vesi ei pääse rehvi alt välja ning rehv ei saavuta kontakti teega –väheneb hõõre tee ja rehvi vahel oluliselt. Suuna muutmise korral on sõidukil raske pöörata ja libiseb, sest hõõrdetegur on nii
Ta kuulub looduskaitse alla, elueks on umbes 15 aastat. Kui rästiku suu on kinni, paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette. Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Pidevalt suust välja käiva kaheharulise keelega haistavad maod ümbritsevat. Keelega võetud "õhuproov" surutakse suu laes olevatesse lohukestesse Sisalikud Arusisalik (Lacerta vivipara) Arusisalik on üks levinumaid liike Euraasias. Elupaigaks eelistab ta niiskeid alasid, näiteks võib seda sisalikku kohata metsastunud sooaladel, turbarabades, kinnikasvavatel raiestikel, metsaservadel ja sihtidel, leht- ja okaspuuistandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes taolistes kohtades. Muidu võib neid kohata ka mujal, näteks koduõues, puuriitades jne.
või mitu emast kudema. Pärast kudemist jääb pesa valvama. 8. JÕESILM ei ole kala vaid kuulub sõõrsuuste hulka. Ussilaadse kujuga, pea külgedel paiknevad lõpusavad. Elab meres, toitub põhjaloomakestest aga ka teistest kaladest. Imeb ennast imilehtrina talitleva suu abil surnud või elusate kalade külge ja kaabib neilt sarvhammastega kudesid. Koeb jões aprillist kui juuni esimese pooleni. Marjaterad koetakse emase poolt valmistatud lohukestesse, pärast kudemist silmud surevad. Munadest koorunud vastsed- liivasonglased, erinevad tunduvalt täiskasvanutest, elavad jõe põhjamudas kuni 6 aastat ja siis mere vist. 9. MERISUTT on jõesilmust suurem, kuni 1 m pikk. Esineb peale Põhjalahe kogu Läänemere ulatuses. Andmed tema kohta on puudulikud. Pärast kudemist ei hukku, pöördub mere tagasi. Merisutt on parasiitkala, kes klammerdub suuremate kalade külge, et imeda nende verd ja pehmeid kudesid. 10
umbrohtunud põllul võiks künda sügavamalt). Arvestama peab, et taliteraviljade külvi eel peab muld olema küllaldaselt tihenenud. Hilisemate kündide korral tuleks põldu rullida (adra tihendusrull, rihvelrullid), et tagada taliteraviljadele sobivaim külvisügavus (2...4 cm). Külvieelne kerge kultiveerimine hävitab umbrohte ja loob seemnetele soodsa idanemiskeskkonna. Mullapind tuleks harida võimalikult siledaks, et talvel lohukestesse kogunev vesi ei ohustaks taimi. Loomulikult on hästikultuuristatud aladel võimalus piirduda pindmise (8…10 cm) randaaliga vms. harimisega või mullaharimisest loobuda ja külvata talivili otsekülvi meetodil (eelkõige rapsi või suviteravilja järgselt). 132. Kartulipõllu ja köögiviljade mullaharimine. Kartuli mahapanek, kui muld on püsivalt 7-10 kraadi. Rullimine - soodustab mulla soojenemist ja mullaniiskuse liikumist kartulipesa tsooni. Äestamine – hoiab mulla kobeda ja
Suuremaid kahjustusi on meil esinenud 1930. il ja 1990. il aastail Kagu-Eestis, kui näiteks 1937. aastal oli kahjustatud 3290 ha puistuid, 90. il puistuid paaril tuhandel hektaril. On meil tähtsamaid keskealiste männipuistute kahjureid. Lendlus toimub aprillist juunini. Haudepuuna eelistab eelkõige puid, mida on eelnevalt nõrgestanud okkakahjurid või seenhaigused. Munemiskohaks on õhukese sileda koorega tüveosa või jämedamad oksad. Emane kärsakas asetab 1-2 muna koorde näritud lohukestesse, kokku paarkümmend muna. Munemine on intensiivne mais, pärast munemist teostatakse küpsussööm ja rajatakse ka sõsarhaudeid. Munadest kooruvad heledad kollase peaga tõugud tungivad koorde ja söövad niines korrapäratult väänlevaid järjest laienevaid tõugukäike, millised on kuni 15 cm pikad. Tõugud nukkuvad puitu uuristatud hällis järgmisel aastal. Noormardikad kooruvad juulis ja teostavad küpsussööma männi võrades, närides võrsete koort. Mardikad talvituvad samblas ja
annaabi.ee 
