5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Vetikas Cladophora aegagropila, järvepall Kirjeldus: Pallikujuline sametise pinnaga vetikas. Elupaik: eutroofsed e rohketoitelised järved Ohutegurid: veekogude ohustamine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude eutrofeerumine Ohustatuse kategooria: haruldased
väikestest soomustest. Teistalluse moodustavad keskmise pikkusega (1-4 cm), äärmiselt korrapärase kujuga karikakesed, mille pind on üleni kaetud jahuja puruga. Viljakehad on tumepruunid, esinevad kohati, paiknevad tillukeste tumedate nööbikestena karikate servas. · Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) talluse üla ja alapool on selgelt eri värvi (ülapool kollakas, alapool valge). Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku-kortsulise pinnaga ja servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. · Alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) kergesti eristatav oma väliskuju järgi peenikestest, läbilõikes ümmargustest ja tipuosas tugevasti jagunevatest harudest koosnev tallus moodustav iseloomulikke kuplitaolisi põõsakesi. 9
Evernia prunastri Kirjeldus Tallus alguses lehtjas, hiljem põõsasjas, 3-10 cm pikk, ülapool kollane või rohekas, allpool valge, lapikud harud. Vegetatiivse paljunemise vahendid on ovaalsed soraalid, paiknevad esijalgu harude servades, hiljem võivad katta harud ülalpool. Kollase lõhnasambliku lamedate harudega põõsjas tallus meenutab veidi harilikku rihmsamblikku, kuid erinev selgelt värvi poolest, üla- ja alapool on eri värvi. Pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku, kortsulise pinnaga ja servmiste ümarate soraalidega, need võivad hiljem omavahel kokku sulanduda ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. Eestikeelne samblikule antud nimi võib olla väga petlik. Arvatakse et liik on eriti hästi lõhnav, kuid see on vastupidi. Samblikku kasutatakse Kesk- ja Lõuna-Euroopas parfümeeriatööstuses mitte lõhnaallika, vaid selle kinnistajana. Just sellised omadused on selle taime ainetel. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 114)
[5] 4.2.5. Kollane lõhnasamblik · Talluse läbimõõt: 3-10 cm · Viljakehad enamasti puuduvad · Kasvukoht: leht. Ja okaspuude koor · Väga sage kogu Eestis. Kollase lõhnasambliku lamedate harudega põõsjas tallus on väliselt mõnevõrra sarnane hariliku rihmsamblikuga, kuif erineb viimasest sellepoolest, et talluse üla- ja alapool on selgelt eri värvi. Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku- kortsulise pinnaga ja servmiste servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. [5] 4.2.6. Väävel-porosamblik 16 · Tallus kaheosaline: soomustest koosnev esitallus ja karikakujulistest väljakasvudest teistallus, 3-8cm kõrge · Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreedid, mis katavad teistalluse ülaosa
annaabi.ee 
