Lisaks on retoorika seotud selguse ja arusaadavuse printsiipidega, grammatilise korrektsusega, samuti rääkija või kirjutaja, või kuulaja-lugeja tasemega. Üldiselt taandub kõik retoorilisele headusele. Nii võib retoorikat iseloomustada kui praktlist teadust ja efektiivse avaliku rääkimise ja kirjutamise kunsti. See on veenva keelekasutuse teadus ja kunst. Veenmise kolm objekti on logos, ethos ja pathos (lad.k.). Veenmine seotud logosega sõna on argumenteeritud, faktiline info, mõistlik noomimine või manitsemine, ethos ja pathos on veenmine läbi emotsionaalse, kasutuses propagandas ja demagoogias. Neid eesmärke võib leida kaasaegses poliitilises retoorikas. Tunneme ära sõnastuses , poliitiline kontroll, poliitiline kaalutlemine, poliitiline õigustus, poliitreklaam ja poliitiline õhutamine. Järgides eelöeldut võime kokku võtta, et retooriline analüüs
Kreeklaste jumalad olid antropomorfses vormis, jumalate käsitlus arenes välja indoeuroopa rahvaste usulistest arusaamadest. Selle põhjal kujundasid oma usundi ka roomlased. *Ühiskonnaelu peab 6-5 saj eKr olema kooskõlas eetilis-religioossete normidega. Ühiskonda ei eristatud riigist kuni 18. sajandini, kuigi tsiviilühiskonna mõiste tulenes juba antiigist. Inimese kõrgeim eesmärk oli toimida kooskõlas asjade üldise korra ehk logosega. Sel ajal hakkas ka hõimuaristokraatia asenduma demokraatiaga. Polis oli muutumatu nagu loodus, sest tõde on õige ja hea ning muutumatu. Looduskorraldus projitseeriti ühiskonnale, muutumatuse ideele, teleoloogiline hüpotees - materjal, millest sündus kreeka loodusõigus (moraalne ja juriidiline koos). Kohtukorraldus arenes valitsuse eestkoste all. Ühiskonnaelu mitmekesisemaks muutumisel hakati asjade ja nähtuste pideva
vaid kujutavad iseendale ette. 18.Kui ei looda, lootmatut ei leia, sest see on leidmatu ja kättesaamatu. 40. Paljuteadmine ei õpeta veel mõistmist; eks ta õpetanud Hesiodost ja Pythagorast samamoodi kui Xenophanest ja Hekataiostki. 50. Mitte mind, vaid logost kuulates on tark nõustuda [homologein], et kõik on üks. 54. Nähtamatu harmoonia on nähtavast tugevam. 72. See, millega nad enim ja vahetult seltsivad - logosega, mis kõike juhib, sellega on nad riius; ja see, millega nad iga päev kokku puutuvad, näib neile võõras. 89. Virgetele on maailm üks ja ühine, magajad ent pöörduvad oma ainsasse isiklikku [maailma] tagasi. ...üks ja ühine... - st kõigile sama maailma, mis mõõdujärgi süttiv ja sumbuv tuli. Magajatel oma isiklik maailm, irduvad terviklikust maailmast (seal oma tarkus, mõistmine). Magajad peaksid järgnema üldisele, et jõuda mõistmisele, kuidas kõik kõige
võrdsusele vaid proportsionaalsusele toetuv) õiguse kontseptsioon. (See sobis hiljem hästi keskaegse seisusteühiskonna hierarhia aluseks.) Tegelikult erines kogu antiikteadus uusaegsest, seega ka tänapäevasest, teadusest peamiselt selle poolest, et võim looduse üle ei mänginud seal peaaegu mingisugust rolli. NB! Antiikteadus oli eelkõige poliitiline õpetus õigest, s.t kosmilise korra ja looduse logosega kooskõlalisest eluviisist. Teiseks, väga tihe vastasseos poliitiliste ja eetiliste ideede vahel. Õigupoolest eetiline perspektiiv ja mure moraalse täiuse poole liikumise takistuste ületamisest domineeris poliitilise problemaatika üle. Poliitika suhet avaliku eluga kujutati analoogiliselt moraali ja eraelu suhtega. Eetika käsitleb poliitilist elu tegutseja vaatekohalt, poliitika aga riigivormide ja institutsioonide perspektiivist. Nii ühe kui teise suhte aluseks peeti omakorda looduse