Kõik õpilased ei talu kindlasti ühesugust pinget ning nõrgemad on valmis kergemini alla andma. Koolis on abiks õpiabi tunnid, mis toetavad last tema keskendumisraskustes, nõrgemas tajus või tähelepanu koondamises. Kui on ilmnenud õpilasel käitumises probleeme, siis kindlasti peaksid sekkuma kooli tugispetsialistid, et varakult saaks õpilane abi. Abi vajab kindlasti ka lapsevanem, et ka kodustes tingimustes oma last toetada. Tugispetsialistidest on võimalik abi leida psühholoogilt, logopeedilt, eripedagoogilt ning ka sotsiaalpedagoogilt. Üsnagi mõistmatu on minu jaoks olukord, kus üritatakse kaotada väiksemaid, kellegi arvates „vähem elujõulisemaid“ koole ja liita need suuremate ja „võimsamate“ koolidega, mille tulemuseks tekivad nn „mammutkoolid“, kus keegi ei tunne kedagi.Väikeses maakoolis tuleb selgelt välja see, et õpilane vajab individuaalset lähenemist, selleks ei pea õpilane olema
selgitatakse välja, milline laps vajab koolilogopeedi abi kuna kõnespetsialist oskab juba kooliastujal näha ohumärke, mis viitavad lugemis-ja kirjutamisraskustele.(Nergi 2011) Koolilogopeedide arvates ei saa lapsed lasteaias õigeaegset ravi kuna paljudes omavalitsuste rahastavates lasteaedades on logopeedide töötunde vähendatud või hoopis koondatud. Samuti, kui vanemad ei suuda eravisiitide eest tasuda, siis seljuhul ei ole laps enne kooli abi saanudki.(Nergi 2011) Logopeedilt abi vajavate laste hulk on suurenenud ning olukord ei näi kuidagi paranevat. Uue põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse järgi on logopeedid koolitöötajate miinimumkoosseisust üldse välja jäetud ning nende töökoha säilimine sõltub kooli juhtkonna ja omavalitsuse rahastamisvõimalustest, kuid samalajal on seaduses kirjas punkt, kus kool peab tagama lapsele logopeedilise abi. Koolilogopeed toob ka esile laste koduse olukorra muutmise viimaste aastate jooksul. Varem
rääkida murest perearstile, kes soovitab, kuhu edasi pöörduda. Esimese asjana tasub kontrollida, kas laps üldse kuuleb. Sosista lapse selja taga – kas ta reageerib? 3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru. Kui räägib vaid pudistades või vaid omas keeles, konsulteeri logopeediga. Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub. Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne
Vanuses 3-5 a. Oluline on kokkupuude teiste lastega. Lasteaed, õpetajate oskused erivajadustega last märgata ja lapsevanemat nõustada, õpetamise rasksastet varieerida. Logopeediline töö, vajadusel individuaalne arenduskava. Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused vajaduse korral. Vanuses 5-7 a. Koolivalmiduse kujunemine:Hoiakud, oskused ja teadmised õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade kaupa. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused, oskus töötada grupi liikmena.Vajadusel eriabi logopeedilt, individuaalne arenduskava, meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused. Perekonna nõustamine lapsele sobiva kooli valimisel, ülemineku toetamine (koolivalmiduskaart). Alushariduse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada seejuures lapse perekonda.