Lapse arengulugu on väga tähtsal kohal, uuritakse raseduse ja sünnitusega seotud riskitegurite esinemist, varem põetud haigusi, ema ja lapse vahelise varase kiindumussuhte kujunemist, kasvatusviisi peres ning peresiseseid suhteid. Soovitav on küsida kokkuvõtet lapse käitumise ja toimetuleku kohta lasteaialt või koolilt. Diagnoosimisel tehakse psühholoogilisi teste kognitiivse võimekuse test ja ATHga kaasnevate õpiraskuste hindamist. Vajadusel viiakse läbi logopeedilised uuringud. SOOVITUSED: Lapsevanematel on väga suur ja oluline osa ATH lapse käitumisprobleemide korrigeerimisel. Õigete pedagoogiliste võtetega on võimalik lapse käitumist mõjutada positiivses suunas. Lapsel peab olema oma päevakava, mida ta järgib ja see peab muutuma rutiiniks. Sea sisse kindel elurütm ATH lastele on vaja selgeid piire, kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul.
Müra ehk suhtlustakistus on suhtlusahelaga sagedasti kaasnev koostisosa, mis võib moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sõnumit. Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess
Müra on suhtlusahelaga sagedasti kaasnev koostisosa, mis võib moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sõnumit. Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e
annaabi.ee 
