rahvusvaheliste firmade konkurentsi eelised, teenuste osatähtsuse suurenemine nõudluse kasv, uute teenuste tekkimine, tootmise spetsialiseerumine, teenuste tootmisprotsess uurimus ja arendustegevus, kvaliteedi kontroll, toodete müük, teenuste rahvusvahelistumine kõige enam finantsteenused, kuna tehnoloogia on kiiresti arenenud. transport veondus, mis tegeleb kaupade või inimeste veoga, kaubavedu jaguneb logistikaks (majandus haru, mis tegeleb veoprotsessidega, et see toimiks tõhusalt) ja laomajanduseks, veoprotsess kaupade kokkuvedu (autod), kaupade ladustamine (jaamad, sadamad), kaupade põhivedu (lennukid, rongid, laevad), kaupade ladustamine, kaupade laiali vedu (autod), veonduse arengusuunad vedada kiiremini, odavamalt, rohkem, aitab kaasa transpordivahendite ja infrastruktuuri areng, vedude organiseerimine konteinervedudeks, ekspressveod, kus loobudakse
Algul enne 50. aastaid olid varustus, transport ning turustamine üksteisest täiesti eraldatud tegevused. (1) Alustuseks keskenduti vaid tootmisele, mis toimus 50. - 60. aastatel. Tähelepanu pöörati pigem põhiliselt transpordile ning laomajandusele. Alates 60. Aastatest kerkis aga esile ettevõtte sisene koostöö. Tekkis ettevõtte sisene logistiline süsteem ja võeti kokku logistilised kulud. (1) Hiljem keskenduti jaotusele, mis toimus 70. aastatel. Sel ajal peeti Euroopas logistikaks pigem veondust ja laondust ning nendega seotud kulusid. (1) Ettevõtte majandustegevusele hakati keskenduma 80. aastatel tervikuna. Nende aastate algul hakati tähelepanu pöörama sotsiaalsete, poliitiliste ning ka ökoloogiliste probleemide lahendamisele. Otsiti tasakaalu kasumi saamise ja sotsiaalsete ülesannete lahendamise vahel. Alates 90. aastatest algas tarne- ehk väärtuskett. (1) Logistika mõiste definitsioon on kirja pandud nii, et see on lihtne ja kergesti juhitav protsess,
[5 p.] Teenuse taseme hindamise kriteeriumid: 1. Teenuse kindlus. S.o firma või süsteemi võime kinni pidada lepingust. 2. Paindlikkus. S.o süsteemi võime operatiivselt täita tarbija erisoove. 3. Juhtaeg. S.o ajavahemik tellimuse kättesaamisest kuni kauba kohale toimetamiseni. 4. Varude olemasolu. 5. Krediteerimise võimalused 6. Kolmanda osapoole logistika. [20 p.] Logistiliste teenuste sisseostmist spetsialiseerunud firmadelt nimetatakse kolmanda osapoole logistikaks (outsourcing) Logistika alal toodavad kolmanda osapoole teenust näiteks: veonduse ja veokorraldusega tegelevad ettevõtted, ekspedeerimisfirmad, terminaalid jt. Kolmanda osapoole teenusteks on ka: raamatupidamis-, õigusabi-, turva-, koristus- jt teenused 7. Hankija valimine (kriteeriumid ja hinnasoodustused). [20 p.] Hankija valimine toimub peale hinnanoteeringu saabumist. Oluline on hankija usaldatavus ja hanketingimused. Hankija valimisel võetakse arvesse:
Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine kontrollimine ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. 10. Millises sõnast tuleb sõna logistika ja mis see tähendab? Vana kreeklased mõistsid kreekakeelse sõna LOGISTIKOS all mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika toodete jaotust. Saksa filosoof ja matemaatik G.W. Leibniz nimetas logistikaks matemaatilist loogikat. 11. Millised tegurid on aidanud kaasa logistika kiirele arengule? Euroopa Liit, piiride avanemine, arusaamine, et tooteid ei saa ainult suurte kogustena laos hoida, transpordivõimaluste areng(autod kiiremad, lennukid), tarbimise suurenemine ning selle tõttu ka kaubamahtude suurenemine. Materjalivoog(transport, laondus, pakkimine), infovoog. 12. Kuidas mõista logistikat tegevusala vaatenurgast? Mis haaravad toiduainete logistikat?
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi.
annaabi.ee 
