Film Review Film name: Scarface (1983 film) Directed by Brian De Palma Produced by Martin Bregman Written by Oliver Stone Ben Hecht Howard Hawks Starring Al Pacino Steven Bauer Michelle Pfeiffer Mary Elizabeth Mastrantonio Robert Loggia F. Murray Abraham Harris Yulin Music by Giorgio Moroder Cinematography John A. Alonzo Editing by Gerald B. Greenberg David Ray Distributed by Universal Pictures Release date(s) December 9, 1983 Running time 170 min. Country United States Language English Spanish Gross revenue $25,000,000
10.2011 Dekoor ja ornamet Nikerdused; intarsia, antiikornament (meander, hammaslõige, munavööt, pärlinöör, akantuseväänlad, liiliad jne. Grotesk: sümmeetriline kompositsioon taimeväänlatesse põimitud loom-inimestest 19 17.10.2011 Groteski kasutamine interjööris: Raffael Vatikani loggia 20 17.10.2011 21 17.10.2011 Istemööbel Toole hakati polsterdama, polstrina kasutati nii nahka kui ka tekstiili (sametit), polster kinnitati ümarapealiste vasknaeltega. 22
Seal lõi palju Madonna pilte: Madona roheluses, Madonna ohakalinnuga, Madonna tigritsitega- pisikesed prisked poisid. 1508 asus Rooma kus talle tehti ülessandeks kaunistada freskodega 3 stunzat paavsti lossis 3 tähtsat ruumi. 1 ruum oli allkirjastamisruum laevõlvile 4 allegoorilist figuuri ( usk , luule, filosoofia, õigus) . 4 seina olid täis maalitus usu kangelasi. 2. Ateena pool oli filosoofia ülistuseks . 3 parnassi auks( luule) heliodoorose stansa · loggia kaunistamine. Tuntakse Raffaeli piiblina . 52 väikest pilti piiblist. · Farneses maalis pildi Catatea triumf . Hilisema perioodi kuulsaim Madonna on Sixtuse Madonna. Elu lõpu poole maalis ta Assunta ( pilt mis kujutab Maarja taeva minemist) . Omaette kunstikoolkond oli veel Veneetsias. Giorgione (1478-1510) . Kuulsaim pilt ,,puhkav Veenus", ,,kontsert loodudes" tema piltidel mängis loodus olulist rolli. Tizian (1490-1576)
Puudub Vinci salapärane romantika ja Michelangelo traagiline paatos. Raffaeli elu ja looming on seotud Firenze ja eriti Roomaga. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega Vatikani lossi kolm peoruumi ehk stanza`t /stantsa/. Neist kuulsaim on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te /lodza/ kaunistamine piibliteemaliste laemaalidega. Raffaeli mitmete hingestatud madonna-piltide seast tõuseb esile ,,Sixtuse madonna" hõljuval sammul astuvast Neitsi Maarjast vasakul põlvitab paavst Sixtus III, paremal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust armastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja oma maalikunstnike koolkond
307.Large leafed- suureleheline 308.Lattice- võre 309.Lawn- muru 310.Layout- asetus, paigutus 311.Leaking lekib 312.Less fertile vähem viljakad 313.Life span eluiga 314.Limehating- aluselist lubjakivi talumatud 315.limitation- piirang 316.Living part elav osa, elustik 317.Loading capacity kandevõime 318.Loam liivsavi 319.Local soils- kohalikud mullad 320.Local topography kohalikud pinnavormid 321.Loggia- lahtine sammasõu 322.Longevity vastupidavus 323.Low- impact desings- vähese mõjuga disainid M 324.Maintenance- hooldus 325.Mall kaubanduskeskus 326.Management käitlemine, organiseerimine 327.Manicured landscapes piinlikult hooldatud maastik 328.Manufacturers tootjad 329.Marsh soo, lodu 330.Mason- müürsepp 331.Matrix- lähtekivim 332.Mature - küps 333.Meadow aas, rohumaa 334.Meandering stream-looklev oja 335
Court'ini. locus amoenus (< ld.) nn "ihaldatud miljöö". 7 Koostanud: Kadi Karro [email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a loggia (< it.) lodza. Aia poole suunduvate tiibhoonete teise korruse avatud osad või hoone ja aia vahele jäävad verandataolised avaruumid, renessansi villades levinud. maastikuaed, -stiil vabakujuline, ebasümmeetriline mitteformalistlik aiastiil, mis tihti liitub ligilähedaselt kunstlike loodusmaastike (ka pastoraalsete) kavandamisega. Esineb ka teisi nimetusi, nt naturalistlik aed, vabastiil. Meil tihti ka inglise aiaks või pargiks nimetatud.
jätab ema rahule, kui noormees toob talle gorgo MEDUSA pea. Gorgod olid hirmsad naisolevused, kes elasid maailmamere taga kaugel läänes. Igaüks, kes nende poole vaatas, muutus nende kohutava pilgu all kiviks. Neil olid virildunud lõustad, juuste asemel mürkmaod ja nad tõid kuuldavale kurdistavaid möirgeid. Kolmest gorgost oli vaid Medusa surelik, tema kaks õde olid surematud ja eatud. NB! Suurenda pilte! Cellini. Perseus. Loggia dei Lanzi, Firenze. Caravaggio. Medusa pea. Tondo. Uffizi galerii, Firenze. Saanud nümfidelt nähtamatuks tegeva võlumütsi, tiivulised sandaalid (need võimaldasid tal läbida pikki vahemaid maapinda riivamata) ja võlupauna, asuski sangar teele. Õnneks oli tal veel kaks tarka nõuandjat Hermes ja Athena. Esimeselt sai ta teemantteraga poolmõõga ja teiselt peegliga kaetud kilbi, mis võimaldas vältida Medusa pilku. NB! Suurenda pilte! Rubens. Medusa pea
arhitektina. Tuntui m te ma ni me ga seotud ehitis on Peetri kirik Roo mas. Raffael- Raffael kujutab har moonilisi, terviklikke ini mesi rahulikus ümbruses. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega. Vatikani lossi kol m peoruumi ehk stanza`t. Neist kuulsai m on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te kaunistamine piiblitee maliste lae maalidega. Raffaeli mitm ete hingestatud madonnapiltide seast tõuseb esile ,, Sixtuse madonna" hõljuval sam mul astuvast Neitsi Maarjast vasakul p õlvitab paavst Sixtus III, pare mal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust ar mastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja o ma maalikunstnike koolkond
nelja ühesuguse sammasportikuse ja nende ees asuvate treppidega. Hoonet kroonib keskse ümmarguse saali kohal kõrguv kuppel. Vicenza raekoja (nn. Basilica Palladiana, 1549-1614)kahekordse väljapoole avanevate loggiatega ja kõrge kumerduva katusega hoones kasutas arhitekt esmakordselt ühte oma meelismotiividest, kus kaari kandvate sammaste vahele on asetatud veel üks sammas, mis muudab ehitise kergemaks ja õhulisemaks. Ülemist loggia´t äärestb balustraad, kus sammastega kohakuti asetsevatel postamentidel on skulptuurid. Palladio loomingulise pärandi hulka kuulub ka esimene katusega kaetud teatrihoone Euroopas (Theatro Olimpico, 1580-85) ning mitu kirikut. Palladio looming mõjutas oluliselt 17.ja 18.saj. arhitektuuri, eriti Inglismaal, Prantsusmaal ja Hollandis. Renessansiajastu muutis suhtumist ka linnaehitusse, hakati huvi tundma uue planeeringuga
annaabi.ee 
