Kui sa tunned ennast inimeste eest vabalt ja hästi, siis tunneb nii ka publik. Kõike saab harjutada ja muidugi peab hästi palju õppima ja teisi kuulama. Miks teisi kuulama? Selleks, et saaks erinevaid lugusid, mida rääkida erinevatele inimestele, et tutvustada neile ühte või teist. Õppisin ka seda, et kõik kes me tegeleme klientidega, me oleme meelelahutajad. Ka meie giidid, me lahutame oma grupi meelt, aga samas ka harime neid. Sellised on minu mõtted ja muljed sellelt loengult. Nagu eelnevalt mainitud pidin varem ära minema, millest on väga kahju. Olen täiesti kindel, et mul jäi nii palju kuulmata ja vaatamata.
peab olema vastav tekst kõigile ühiselt mõistetav. Oletame, et ma pean olema näiteks suure seltskonna inimeste ees, ja pidama kõnet väga tähtsal ühiskonda puudutavatel teemadel. Kuidas ma siis käitun? Esialgu, kuna ma tahan, et kõik kuulaksid mind, siis pean olema ma väga rahulik ja tagama olukorra, et kõik loengule tulijad mind kuulaksid, ja seda suure huviga. Ühesõnaga ma pean enda loengut huvitavalt esitama ning huvitavaks muutma, muidu tekib kuulajatel tahe hoopis loengult lahkuda või mitte ilmudagi. Loengu ajal on väga vastuvõetamatu, kui kasutan liigselt slängi. Seda sellepärast, et rohkem jätaksin ametlima ja viisakama mulje endast kuulajatele. Pean olema ka valmis selleks, et mu kõnele ei pöörata tähelepanu. Kõne teeb huvitavaks jõulised žestid ja vastav hääletoon. Žestide ja näoilmega kõnes väljendan ma emotsioone, et inimestele oleks minu arusaamine lihtsam ja mõistetavam.
“Püüa selle poole, et sul kunagi ei tuleks midagi vastumeelselt teha,” soovitab Seneca. Stoikud said kuulsaks ka Rooma riigis, kõrgetasemelised stoikud ka Seneca ja keiser Marcus Aurelius. Stoikud olid igast seisusest, nt Epiktetos, kes oli ori. Tema arvates ei ole surm hirmus, vaid hirmus on arusaam, et surm on hirmus. „Arenematu inimene süüdistab oma hädades teisi, arengut alustav iseennast, tõeliselt arenenu ei iseennast ega teisi.“ Kord loengult tulles olevat Zenon komistanud ja endal sõrmeluu murdnud. Zenon koputas vastu maad ja ütles: “Tulen, tulen juba, milleks veel kutsuda.” Ja ta suri sealsamas, hoides hinge kinni. 2. Ratsionalism. Rene Descartese elu ja filosoofia 1596-1650 Teda peetakse sageli uusaja esimeseks filosoofiks. Sel ajal arvati, et teadmised on olulised, seega filosoofia keskendus sellele, mis on teadmine ja millised teadmised on olulised. Ta sünnib Prantsusmaal, saab jesuiitide koolis hea hariduse
m.a 65 m.a.j.), Epiktetost (u 50 130) ja Marcus Aureliust (121 180). Kõnekeeles on kasutusel sõna stoiline, mis tähendab eluraskustes vankumatu, kindlameelne. Maailmas valitseb stoikute arvates saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis, kui ta allub saatusele, sest saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu (Seneca). Selles suhtes on tähelepanuväärne pärimus Zenoni surmast. Zenon suri niimoodi: kord loengult tulles olevat ta komistanud ja endal sõrmeluu murdnud. Zenon koputas vastu maad ja ütles: Tulen, tulen juba, milleks veel kutsuda. Ja ta suri sealsamas, hoides hinge kinni. Zenon sai aru, et antud juhul oli sõrmeluu murdmine vihjeks: on aeg surra. Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus ning mis ei ole ei üks ega teine
annaabi.ee 
