Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"loendussisend" - 6 õppematerjali

Digitaaltehnika
8
pdf

Digitaaltehnika

Trigeril on kaks väljundit otse väljund Q ja inversioonväljund Qinversioon. Trigeri oleku määrab nivoo otse väljundis. Kui Q = 0 (Qinversioon=1) siis on triger olekus 0. Kui Q=1 (Qinv=0) siis on triger olekus 1 Kasutatavad tähised R ­ reset, tagastama sisendtrigeri viimiseks olekusse 0 S ­ set K ­ kill, SISEND univerasaal trigeri viimiseks olekusse 0 J ­ jump, hüppama sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse 1 T ­ trigger, käivitama loendussisend D ­ delay data, viide info andmed info sisend triggeri viimiseks olekusse mis on antud sissendisse C ­ clock, takt sünkroniseerimis ehk juhtsisend. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerid: 1. RS ­ seadesisenditega 2. D - andmesisendiga 3. JK ­ universaalsisenditega 4. T ­ loendussisendiga Sisendsignaalile reageerimise järgi liigitatakse trigerid: 1. Asünkroonsed 2

Informaatika → Digitaaltehnika
66 allalaadimist
Arvutid eksamipiletid joonistega
142
pdf

Arvutid eksamipiletid joonistega

Mittesäilivad jagunevad Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM) ja Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM). Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loenduril on sünkrosisend (loendussisend) ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim mooduliks. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend (E). Kui E-sisend ei ole aktiivne, siis loendus ei reageeri sisendisse tulevatele impulssidele ja väljundi väärtus on muutumatu

Informaatika → Arvutid
34 allalaadimist
Digitaaltehnika konspekt
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

inversioon väljund Q . Trigeri oleku määrab otseväljundis. Q=0 ( Q = 1) triger on olekus null. Q =1 ( Q = 0) triger on olekus üks. 5.1.3. Kasutatud tähised R RESET ­ tagastus Sisend trigeri viimiseks olekusse null. S SET ­ asetama Sisend trigeri viimiseks olekusse üks. K KILL ­ hävitama Sisend universaal trigeri viimiseks olekusse null. J JUMP ­ hüppama Sisend universaal trigeri viimiseks olekusse üks. T TRIGGER ­ käivama loendussisend D DELAY ­ viide D DATA ­ info, andmed Info sisend trigeri viimiseks olekusse, mis on antud sisendisse. C CLOCK ­ takt, sünkroni. juhtsisend. 5.1.4. Trigerite liigid Digitaaltehnika konspekt 23 Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerit: 1. RS ehk seadesisenditega trigerid. 2. D ehk andmesisendiga trigerid. 3. JK ehk universaalsisenditega trigerid. 4. T ehk loendussisendiga trigerid.

Informaatika → Digitaaltehnika
146 allalaadimist
Digitaaltehnika
68
doc

Digitaaltehnika

inversioon väljund Q . Trigeri oleku määrab otseväljundis. Q0  Q  1 triger on olekus null. Q 1  Q  0 triger on olekus üks. 5.1.3. Kasutatud tähised R RESET – tagastus Sisend trigeri viimiseks olekusse null. S SET – asetama Sisend trigeri viimiseks olekusse üks. K KILL – hävitama Sisend universaal trigeri viimiseks olekusse null. J JUMP – hüppama Sisend universaal trigeri viimiseks olekusse üks. T TRIGGER – käivama loendussisend D DELAY – viide D DATA – info, andmed Info sisend trigeri viimiseks olekusse, mis on antud sisendisse. C CLOCK – takt, sünkroni. juhtsisend. 5.1.4. Trigerite liigid Digitaaltehnika konspekt 23 Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerit: 1. RS ehk seadesisenditega trigerid. 2. D ehk andmesisendiga trigerid. 3. JK ehk universaalsisenditega trigerid. 4. T ehk loendussisendiga trigerid.

Informaatika → Digitaaltehnika
19 allalaadimist
Digitaaltehnika
57
doc

Digitaaltehnika

abil. Trigeril on kaks väljundit, otseväljund ja inversioonväljund. Trigeri oleku määrab nivoo otseväljundis. Kui otseväljundis on null, siis on triger olekus null. Kui otseväljundis on üks, siis on triger olekus üks. 6.2 Kasutatavad tähised R - reset ­ sisend trigeri viimiseks olekusse null S ­ set ­ sisend trigeri viimiseks olekusse üks K ­ kill ­ sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse null J ­ jump ­ sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse üks T ­ trigger ­ loendussisend D ­ data, delay ­ infosisend trigeri viimiseks olekusse, mis on antud sisendisse C ­ clock ­ sünkroniseerimis ehk juhtsisend 6.3 Trigerite liigid Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid: RS ehk seadesisendiga triger D ehk andmesisendiga triger JK ehk universaalsisendiga triger T ehk loendussisendiga triger Sisendsignaali järi jaotatakse trigerid: Asünkroonsed trigerid ­ sisendsignaalid mõjuvad alates saabumise hetkest.

Informaatika → Digitaaltehnika
87 allalaadimist
Elektroonika Alused
46
doc

Elektroonika Alused

inverteeritult. D-trigerit kasutatakse ainult sünkroonsena. Seepärast on tal taktimpulsside sisend C ja juhtimise väljundsignaal on taktil n+1 sama, mis oli trigeri sisendis eelmisel taktil: Qn+1 = Dn . Seega viitab D-triger tema sünkroniseerimistakti võrra. Tüüp Olekutabel Tingmärk Skeeminäide Dn Qn Qn+1 0 0 0 D-triger 0 1 0 1 0 1 1 1 1 T-trigeril on üks nn. loendussisend. Trigeri võib saada JK-trigerist, kui signaal anda C-sisendisse ning kokkuü signaalile vastav alalispinge. Niisugune triger lülitub ümber iga kord, kui sisendisse saabub järjekordne impul sünkroonse T-trigeri, kui anda kokkuühendatud sisendisse sisendimpulsid ja C-sisendisse taktimpulsid. Siis va impulss trigeri ette ümberlülitumiseks, tegelik ümberlülitumine aga toimub taktimpulsside saabumise hetkel.

Elektroonika → Elektroonika alused
154 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun