Kui deklaratsioon võetakse vastu, sisestab dekanaadi töötaja selle arvutisse ning edastab andmed raamatupidamisse. Raamatupidamine esitab selle alusel arve tudengile. Tudeng maksab või ei maksa arvet. Iga dekanaadi või raamatupidamise tegevuse juures võib toimuda katkestusi ja esineda probleeme. See tähendab, et tudeng kutsutakse välja dekanaati. Kui kõik toimub plaanipäraselt, väljastatakse õppejõule semestri lõpus hindamisleht. Antud protsessi lõpuks loemegi seda kui hindamisleht on võimalik väljastada (väljastatakse). 3.2. Protsessi eesmärk Deklaratsioonide esitamise protsessi eesmärk on, et tudengid saaksid ülikoolile teada anda mis aineid nad algaval semestril õpivad ning et semestri lõpuks saaks vastavate ainete õppejõud tudengile hindamislehe mille alusel tudengi hinne sisestatakse õppeinfosüsteemi. Protsessi väljundi tulemusena tehakse otsuseid tudengi staatusest ülikoolis. 3.3. Protsessi tegutsejad
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t
..n . Moodustatud maatriksis veergude va- hetamise teel viime ta maatriksiks 1 2 ... n . 1 2 ... n Nagu n¨aeme on sooritatud sellised veergude vahetused, et teise rea per- mutatsioonist on saadud loomulik permutatsioon. Samal ajal esimese rea loomulik permutatsioon teiseneb mingiks permutatsiooniks 1 2 ...n Pn . Saadud permutatsiooni 1 2 ...n Pn loemegi permutatsiooni 1 2 ...n kujutiseks teisenduse : Pn Pn korral. Seega (1 2 ...n ) := 1 2 ...n Pn . (2.5) Oluline on m¨argata, et saadud permutatsiooni 1 2 ...n kujutiseks (1 2 ...n ) Pn on l¨ahtepermutatsioon 1 2 ...n . Seega (1 2 ...n ) = 1 2 ...n , millest (1 2 ...n ) = 1 2 ...n , 1 2 ...n Pn = . Siin t¨ ahistab permutatsioonide hulga Pn samasusteisendust. Silmas pi-
hetamise teel viime ta maatriksiks β1 β2 ... βn . 1 2 ... n Nagu n¨aeme on sooritatud sellised veergude vahetused, et teise rea per- mutatsioonist on saadud loomulik permutatsioon. Samal ajal esimese rea loomulik permutatsioon teiseneb mingiks permutatsiooniks β1 β2 ...βn ∈ Pn . Saadud permutatsiooni β1 β2 ...βn ∈ Pn loemegi permutatsiooni α1 α2 ...αn kujutiseks teisenduse τ : Pn ↔ Pn korral. Seega τ (α1 α2 ...αn ) := β1 β2 ...βn ∈ Pn . (2.5) Oluline on m¨argata, et saadud permutatsiooni β1 β2 ...βn kujutiseks τ (β1 β2 ...βn ) ∈ Pn on l¨ahtepermutatsioon α1 α2 ...αn . Seega τ (β1 β2 ...βn ) = α1 α2 ...αn , millest τ τ (α1 α2 ...αn ) = α1 α2 ...αn , α1 α2 ..
Näide 1. Lahendame võrratuse (2x – 1)(3 – x)(x + 2) > 0 Kõigepealt leiame need x väärtused, mille korral tegurid on võrdsed nulliga, need on x1 = 0,5; x2 = 3 ja x3 = –2. Märgime need arvud kasvavas järjekorras arvteljele ning määrame korrutise märgi x > 3 korral. Korrutis on sel juhul negatiivne ja sel juhul asub graafik allpool x-telge. Kuna kõik võrrandi (2x – 1)(3 – x)(x + 2) = 0 lahendid on paarituarv kordsed, siis läbib joon kõiki neid punkte ning jooniselt loemegi võrratuse lahendihulga. Joone tõmbamist alustame joonisel näidatud noole suunas (võib toimida ka vastupidi). Vastus: L ;2 0,5;3 Näide 2. Lahendame võrratuse (2x – 1)2(3 – x)(x + 2) ≤ 0 Nüüd joon kohal x = 0,5 x-telge ei läbi, sest x = 0,5 on kahekordne lahend. Samas kuulub x = 0,5 võrratuse lahendihulka, sest tegemist on mitterange võrratusega. Joonisel Vastus: L ;2 0,5 3; © Allar Veelmaa 2014
Rõhu ühikuks SI süsteemis on paskal, (P) mis vastab rõhumisjõule üks njuuton ruutmeetri kohta. olema lisaks jõule veel üks vektoriaalne suurus. See võib olla vaid pindala - sel juhul oleks võimalik kirjutada näiteks . Niisiis peab füüsikas pindala olema suunatud suurus - vektor. Aga seda ta ju ongi - igal pinnatükil on kindel ruumiline orientatsioon, mida väljendab temale tõmmatud ristsirge e. normaal. Pindala vektoriks loemegi vektorit, mille moodul võrdub pinnatüki pindalaga, suund aga ühtib selle pinna normaaliga. Millisesse suunda kahest võimalikust on vektor suunatud, on meie endi otsustada. See suund on kokkuleppeline, nagu pöörleva liikumise aksiaalvektoreilgi. Kui jutt on anumasse suletud gaasi rõhust, võetakse pinna vektori suund väljapoole. Et rõhumisjõu suund on samuti anumast väljapoole, peab rõhk olema alati positiivne suurus (rõhkude vahe muidugi mitte!).
annaabi.ee 
