roomav kääbuspõõsas · varte pikkus kuni 50 cm · marjad on väga väärtuslikud oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu · neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni · ravimtaim, - marjad alandavad kõrget vererõhku, parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet TUPPVILLPEA Eriophorum vaginatum · sugukond lõikheinalised, perekond villpea · rabades, soometsades, lodudes kasvav 15 - 50 cm kõrgune püsik · tihedaid pähikuid moodustav taim rohkete püstiste vartega · pähikuid varre tipul ainult 1, püstine. · varrel 2 või 3 väga lühikese labaga lehetuppe, juurmised lehed 30 - 40 cm pikad, kolmekanalilised, veidi karedad. · pähik viljunult peaaegu kerajas, kuni 3 cm pikkuste valgete karvadega · õite kandesoomused hallikad, kileja servaga. · perekond turbasammal kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda
suitsutamisel. Halli lepa käbi tee- korjata oktoobris käbisid(vanad emasurvad) kuivatada 50-60C soojuses (2-3cm paksuse kihina) Ravitoime säilib 4-5 aastat. Tõmmis aitab kõhulahtisuse korral ja muude kõhuhaiguste korral(200g vee kohta 1 teelusikas käbisid) Sobib veel suuloputuseks igemepõletiku korral ja kompressiks silmapõletiku korral. 13) Lodjapuu (Viburnum opulus) Harilik lodjapuu ainus looduslik liik. Kõige sagedamini kasvab salumetsades, puisniitudel ja lodudes (põõsas sirug 2-4m kõrguseks). Sügisel värvuvad lehed leekivpunaseks. Viljad küpsevad septembris. Viljad sisaldavad rohkelt C-vitamiini ja muud kasulikku. Kuivatatud marjadest tõmmis on tõhus higistama ajav vahend külmetuse korral. Segatuna meega on hea kõharohi ja vererõhu alandaja. Õitest valmistatakse külmetushaiguste vastaseid ravimeid, koorest verejooksu peatavat rohtu. Lodjapuu-õunavõie 1kg õunte kohta 0,5 kilo lodja marju. Segu keedetakse pehmeks
TUPP-VILLPEA Eriophorum vaginatum; nimest: Eriophorum on latiniseeritud vorm kreekakeelsest sõnast eriophoros villa kandev; nimi iseloomustab liikide pähikuid, mis meenutavad villatutte. Vaginatum (lad.k.) tupeline; nimi 50 iseloomustab taime avaraid, labata lehetuppi. Sugukond lõikheinalised. Mitmeaastane. Kasvukoht: turbapinnal rabades, rabastuvates lodudes, rabastuvates männi-metsades ja männi-kase segametsades. Tupp-villpea kasvab tihedate puhmikutena; taime risoom on väga lühike. Varred arvukad, püstised, 30-80 cm kõrged, siledad, alumises osas ümarad, ülemises osas nüri-kolmekandilised. Varrel 1-2 labata kinnist lehetuppe, mis sügisel violettpunaseks muutuvad. Juur-misi kitsaid, kolmekandilisi lehti arvukalt, nende laba 30-40 cm pikk ja 1-2 mm lai. Varre tipul
Õied: lamedates sarikpöörisjates õisikutes, kuni 10 cm läbimõõdus, valged, äärisõied suured ja steriilsed, viljuvad õied veidi roosaka tooniga, Viljad: kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus, erepunased, söödavad, 1000 seemne mass kuni 40 gr Harilik l. on meie tavaline kodumaine alusmetsapõõsas niiskematel kasvukohtadel, eelistades kasvada poolvarjus kraavide, ojade, jõgede ja järvede kaldaaladel, madalsoodes ja lodudes jne. On üsna pikaealine, saades 50 ja rohkemgi aastat vanaks. Rahvameditsiinis kasutatakse laialdaselt lodjapuuõisi, marju ja ka koort. Lodjapuuõitest valmistatud tee aitab külmetushaiguste korral ja seda kasutatakse samuti diureetilise vahendina. Lodjapuumarju kasutatakse neurasteenia, hüsteeria ja epilepsia vastase ravimina, kuid nad tugevdavad ka südame ja maksa tegevust ning korrastavad soolestiku talitlust
näärmega, sügisvärvus punane. Õied: lamedates sarikpöörisjates õisikutes, kuni 10 cm läbimõõdus, valged, äärisõied suured ja steriilsed, viljuvad õied veidi roosaka tooniga, V-VI. Viljad: kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus, erepunased, söödavad, 1000 seemne mass kuni 40 gr., VIII-IX. Harilik l. on meie tavaline kodumaine alusmetsapõõsas niiskematel kasvukohtadel, eelistades kasvada poolvarjus kraavide, ojade, jõgede ja järvede kaldaaladel, madalsoodes ja lodudes jne. On üsna pikaealine, saades 50 ja rohkemgi aastat vanaks. Lodjapuu marju hindasid loodusrahvad, kogudes neid ja kuivatades. Toorelt on marjad kergelt mürgised, valminult kõlblikud kisellide, kompottide, zeleede, marmelaadi jm. valmistamiseks. Rahvameditsiinis kasutatakse laialdaselt lodjapuuõisi, marju ja ka koort. Lodjapuuõitest valmistatud tee aitab külmetushaiguste korral ja seda kasutatakse samuti diureetilise vahendina
annaabi.ee 
