porgand, salatisibul, koor, majonees), Pirukatädi hakk-kotletid 2 x 65 gr (sea-hakklihast), Pirukatädi tort kirsi-shokolaaditort (pruun biskviit, kaneelimaitseline kirsitäidis, Lodjameeste kuum õlu (porter sidruni ja meega), mahl, kohv, tee 8 LISA 2 LISATEENUSED Lodjasõit Emajõe Suursoost Peipsini ja tagasi Ürituse kogukestus: 5 tundi Osalejaid: lodjale mahub kuni 36 in Marsruut: mikrobussiga Tartust Suursoo Looduskeskusesse (0.5 tundi), lodjaga Suursoo Looduskeskusest Peipsile ja tagasi (4 tundi), mikrobussiga Suursoo Looduskeskusest Tartusse (0.5 tundi) . Ajakava: kell 10.30 väljasõit hotell Londoni parklast kell 11.00 väljumine lodjaga Suursoo Looduskeskusest Peipsile kell 12.30 jõutakse Peipsile, tehakse tiir järvel kell 13.00 lõunasöök kell 13.30 tagasi Emajõel kell 15.00 maabumine Suursoo Looduskeskuses, asumine ümber bussile
Ta tahtis, et Kati harjuks töödega ja seepärast tõi ta oma onu tallu. Ta lubas Katil Jaaguga jääda. Jaak ja Kati olid linnas käies oma pulmapäeva juba paika pannud. Nad lubasid Nipernaadil tihti külas käia ja kutsusid teda oma pulma. Nipernaadi juhatas sulasele Moormaale teed oma mõisa ja lubas talle rohkem palka maksta kui Jaak. Moormaa lubas peagi sinna tulla. Nipernaadi lahkus Hansuoja talust. Seeba kuninganna. Sadas lund. Toomas jõudis Sirvastesse ja asus seal propse lodjale laadima. Tema paarimeheks sai Jaanus Roog. Jaanus viis ta Siimon Vaa onni. Siimonil oli tütar Maret. Toomas valetas, et on madrus ja ootab laeva. Ta sai sadamas tööd. Tegi töid kaluri onnis. Jaanus rääkis Siimonile, et ei salli Toomast ja tahab, et too läheks ära ja tema pruudi Mareti rahule jätaks. Toomas rääkis Maretile, et ta tädi Katarina Jee elab Peipsi ääres Mustvee rannas ja tal on uhked laevad, võrgud, lodjad. Toomas oli tõsisemaks muutunud, ei rääkinud palju
Lipharti) ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Kokkupõrge Liphartiga on tähtsat osa etendanud Jakobsoni näidendi ,,Arthur ja Anna" loomisel. Varakult on ta torma mõtteid mõlgutanud näidendi kirjutamiseks, milles oleks piitsutanud mõisnike lodevaid eluviise. Liphart võttis ära koolmeistri palgamaad ja tegi sellega ta elu võimatuks, kuid ei saanud teda siiski vallandada. J. Pärn aitas koolmeistri perekonnal kolida Peipsi järve äärde, kus istuti oma kraamiga lodjale ja sõideti Venemaa poole. Hiljem ei sattunud ta enam kunagi Tormasse. Pärast tema lahkumist hakkas Torma muusika-ja hariduselu langema ning aastakümneid mäletati Jakobsonide teeneid rahva ,,vaimuunest ärkamisel". Torma rahvas jälgis hoolikalt CRJ hilisemat tegevust ühiskondlikul alal ja võttis osa tema võitlustest. 1.6 Vahepeatus Jamburgis aastail 1862-1864 CRJ asus õpetajaks 1862.aastal maakonnalinnas Jamburgis, mis asub 20 km Narvast ida pool
tõttu Nõukogude aja lõpuks nad kõik hävinenud. -Purjekas“Paula” ehk ühemastiline kalepaat on 12 meetrit pikk, masti kõrgus on 15 meetrit. Ta on madala süvisega, aga randumisel ja madala vee puhul üles tõstetav svert ulatub vaid meetri ja kahekümne sentimeetri jagu veepinnast allapoole. Kale kahvelpurjed võimaldavad tal purjetada kuni 45 kraadise nurga all vastu tuult. Sarnaselt Peipsi lodjale ehitati ka kalepurjeka kere klinkerplangutuse meetodil. “Iris”on ainukene säilinud Eesti lipu all sõitev kahemastiline kahvelkuunari tüüpi traditsiooniline purjelaev, mille sünniaastaks on 1945 ja sünnikohaks Soome. Seda tüüpi laevu kasutas rannarahvas kaubaveoks ja transpordiks nii Eesti vetes kui mujal Skandinaavias. “Iris” ehitati Soome lahele puiduvedamise laevaks. Kuunarite ehitamise tippaeg piirnes XX sajandi esimese poolega, peale teist maailmasõda
annaabi.ee 
