vaenuliku erakonna ajalehetoimetajale, kus üks ajalehetoimetaja koputab vaenuliku erakonna ajalehetoimetaja haamriga pähe, mille tagajärjel viimase mõistus lakkab tegusid kontrollimast ja sünnib ümber "loomulikuks" inimeseks, keda huvitab vaid isiklik elamismõnu. "Vedelvorst" (1932) on komöödia, mille tegevusajaks on 19.saj lõpp. Näidendi keskne kuju "vedelvorst" Kustav on harukordselt laisk. Kustav on laisk mitte lodevusest, vaid tegevusse rakendamata jõust. Kui virk Tiiu suudleb Kustavit, haaravad meest meeletu energia ja töötahe. Näidendi koomika on juuripidi kinni eesti keele ja meelelaadi sügavamates kihtides. Sel komöödial on midagi öelda eestlase ja eestluse kohta. "Salongis ja kongis" (1933) peegeldab kriisiajastutut. "Roosad prillid" (1934) keskseks tegelaseks taas üks veidrik, endine näitleja, kes on andunud mälestustele noorusarmastusest
otsustab kõike ainult iseenda mätta otsast. Mida rohkem inimene areneb, seda enam laieneb tema empaatia. Tõeliselt tark inimene suudab mõista enamuse inimestetegusid ja sündmuste põhjuseid. Ja ka prognoose teha selle alusel.Sellele ju rajaneb kogu diplomaatia. Kuid sina-mina-tema suhetes on samuti võimalik protsesse ja arenguid kujundada positiivsemaks, juba varakult ette näha veealuseid karisid ja neid teadlikult vältida. Olgem ausad, enamus vigu tehakse ju lollusest ja lodevusest! Enamus halba ja kurja, mida inimesed endale ja teistele teevad, on põhjustatud rumalusest. Nad lihtsalt ei suuda mõista, mida tegelikult teevad ja millised on tagajärjed. Ega siis muidu ei öelda, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega! Selleks, et olla kaastegev oma elukäigus, on vaja mõningast enesepiiramist, pingutust ja vaeva, mis on paratamatu kooliraha arenguteel. On asju, mida saatus kingina inimesele sülle kukutab ja on asju mida on võimalik saavutada iseenda targa ja
Nende eripära seisnes selles, et oma rännakutel otsisid nad peavarju pigem eeskodadest, kui mahajäetud templitest. Samuti kantsid nad suukaitset, mis oli märk vägivallatuse põhimõtte tingimusteta järgimisest. Kaitsmega hingamine välistab õhus elavata mikroorganismide tahtmatut tapmist (Bowker; 2005 lk 62). Teine kujude vastane oli terapanthide sekt. Selle rajajaks oli Bhikhanji, kes oli sthanakvasi munk, kuid oli häiritud oma kaaslaste lodevusest. Nende suukaitse on piklikuma kujuga. Kuigi antud sekti järgijate hulk on väike, on nende hulgas väga võimsaid isiksusi, kes on püüdnud mõjutatud India poliitikuid ja ärimehi tegutsema suurema moraalse vastutustundega (Bowker; 2005 lk 63). Švetambara ja digambara kujude kummardajatest askeetide kogukondades kahanes 18. ja eriti 19. sajandil tugevalt liikmete arv ning vaid väga vähesed ordineeriti munkadeks. 20
võitlema teatrites gladiaatoritega ja saatis korda muid äärmiselt põlastusväärseid, keiserliku ülevusega vähe kokkusobivaid asju, mis muutsid ta sõdurite silmis põlatuks. Et tema oli ühest küljest vihatud ja teisest põlatud, siis sepitseti tema vastu vandenõu võeti talt elu. 26. Jääb üle jutustada Maximinuse omadustest. Tema oli äärmiselt sõjakas meesterahvas; et sõdurid olid tüdinenud Alexandri lodevusest - temast oli juttu eespool -, siis tapsid nad tema ja valisid keisririigi etteotsa Maximinuse. Tema ei hoidnud seda kõrget ametikohta kaua, sest kaks asjaolu muutsid ta vihatuks ja põlatuks: esiteks oli ta põlastusväärset päritolu, sest oli karjatanud Traakias lambaid (see asjaolu oli kõikjal hästi teada ja madaldas kõigi silmis suuresti tema autoriteeti); teiseks oli ta kujundanud endast arvamuse kui väga julmast valitsejast, sest valitsemise alguses viivitas ta
Wilde ei suuda kohtus veenvaid argumente tuua ning talle määratakse vanglakaristus. Süüdistaja peamine kõneaine oli Wilde'i homoseksuaalsus. Lisaks moraalsele hävimisele kannatas ka tema majanduslik olukord, mis päädis laostumisega. Vanglas pidi tegema rasket tööd ning tema ees ei tuntud mitte mingit aukartust. Näiteks kui ta ema suri, siis ei lastud meest matustelegi. Vanglaaastad aga mõjutasid Wilde'i positiivselt, ta sai võitu lodevusest ning hiljem, kui reziim leevenes, sai tegeleda ka loominguga. Pärast vangis veedetuid aastaid otsustas suunduda Prantsusmaale. Lõpetas ühe proosateksti ,,Sügavusest", mida peetakse maailma kõige pikemaks armastuskirjaks. See oli kirjutatud Alfredile. Samuti kirjutas ,,Readingu vangla ballaadi", andes ülevaate olust vanglas. Naine ja lapsed Oscariga Prantsumaale ei läinud. Prantsusmaal hakkavad teda vaevama tervisehädad, mille ravi on kirjaniku jaoks liiga kulukas. Ta sureb aastal 1900.
annaabi.ee 
