Mõtle, kuidas jätta head muljet Treeni oma kehaasendeid peegli ees Valmista ette küsimused, mida võiksid küsida tööandjalt Peale töövestluse lõppu tee endale analüüs ja mõtle, mis oli hästi, mis halvasti Hea mulje jätmine Ära hiline, arvesta ajakulu ja püüa kohale jõuda täpselt Riietu olukorrale vastavalt Tervitades ära kõnni Püüa olla rahulik Ole viisakas Ole paindlik ja taktitundeline Ole aus Räägi endast, kuid mõtle, kuidas ja millest. Ära lobise. Õpi selgeks oskus ennast kuulata Kuula iga sulle esitatud küsimust hoolega, vajadustel esita täpsustav küsimus Jälgi oma vestluspartnerit Hoidu eelarvamustest Ära pea tööandjat sotsiaaltöötajaks Esmamulje tekib 4 sekundi jooksul, muuta on seda väga keeruline, mõnikord ka võimatu. Visuaalne esmamulje moodustub: Näoilme Kehakeel Riietus Hoolitsetus Positiivsus Kehakeele sõnad Silmside Kehahoid Zestid Miimika Hääle valitsemine Riietus, soeng, ehted
(3-realise) salmi varieeruvusele. Lisaks ei kasuta ta kirjavahemärke ega esisuurtähti, mis jätavad samuti lugejale suurema võimaluse ise mõelda, milliseid kohti rõhutada ja näiteks millist intonatsiooni teose ettelugemisel kasutada. Sarnast ,,tehnikat’’ kasutavad ka mitmed teised kaasaegsed autorid, nagu näiteks Veiko Tubin oma luulekogus ,,Esimene’’ ja luulerühmitus Orbita oma teoses ,,Eesti keeles sa lobise, tibuke’’. Kui kaanonis väärtustatakse struktuuri osas mõõdukat originaalsust, siis on Kolgi seisukoht kaheldav, sest kui enamik tänapäeva autoritest samamoodi oma teosed üles ehitab, siis praegu ei ole see enam kuigivõrd originaalne, küll aga oli see kindlasti uuenduslik mõni aeg tagasi, kui enamasti kasutati kirjavahemärke, esisuurtähti ja ka enam-vähem samapikkuseid salme. Seega Betti Alveri teos
korral Ära lase prvovotseerida Eelneva kokkuleppeta on kogu info off-record ehk täielikuks avalikustamiseksInfo andmisest keeldumisest selgita, miks seda hetkel teha ei saa · Intervjuu kirjutavale meediale 7.5.2 · Kuula küsimust Vajadusel palu küsimust korrata Kui vaja, esita vastuküsimus Ole aktiivne Vasta mitmekülgselt, kuid ära lobise Jälgi oma juttu Ära keeruta Põhjenda vastamisest keeldumist Säilita rahu Dubleeri kõige olulisem info kirjalikult 5 · Meediakriis Meediakriis - negatiivne info sündmuse, konflikti, olukorra, õnnetuse kohta, mis avalikkusesse jõudnuna võib kahjustada org-i mainet.
ka vigu. Muidgi arenevad seejuures välja uued seisukohad ja mõtteviisid, sest siis koged igapäev midagi uut ja huvitavat, saad ka katsetada erinevaid asju. Siis võivad muidugi armastus ja viha, armukadedus ja suuremeelsus, õnn ja pettumus, õrnus ja ägedus paari silmapilgu jooksul ühest teiseks üle minna. See on tohutult raske. Õnneks on möödas ajad, kus arvati, et poistel on vähem tundeid kui tüdrukutel. Võib-olla ei lobise poisid oma südameasjadest just nii palju, aga tunded on neil täpselt samuti kui neiudel. Isegi, kui poisid proovivad välja näidata ennast, kui väga lahedad ja sefid poisid, siis on nad tegelikult äärmiselt haavatavad. Murdeiga muudab poisse samamoodi nagu tüdrukuid. Poistel pole selles osas sugugi kergem, sest poisid võitlevad samuti muutuste, ebakindluse ja kõikvate meeleoludega. Poistel on muidugi see, et nemad jõuavad murdeikka hiljem , kui tüdrukud tavaliselt 13. või 14
8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002, lk 74. 13 on millestki rääkida, kui saadakse tagasisidet. Sellist sidet, mis on õpetanud teisele midagi ja rääkijat ennast senitundmata vaatepunkti järele haarama. Hea on lugeda teksti, mille sõnakasutus on mitmekesine, see loob ilmekama kujutluspildi ja parendab lugeja sõnavalikut. Huvitavalt sõnastatud teksti lugenud inimene muutub paremaks, ta ei lobise enam, sest on õppinud mõtlema. 1.3.2. Mõtetega loome tekste Kui osa meist arvab, et tema ei loo üldse tekste, siis ta eksib. Ta mõtleb iga päev millelegi, seda nimetatakse sisekõneks. See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti.
7. PEATÜKK «Tõuse! Mis sa siin teed!» Avasin silmad ja vaatasin ümber, katsudes aru saada, kus ma. olen. Päike oli tõusnud ja ma olin tugevasti maganud. Taat seisis mu ees, hapu ja haige nägu peas. Ta küsis: «Mis sa selle püssiga teed?» 242 Arvasin, et ta ei tea midagi sellest, mida ta oli teinud, ja ütlesin seepärast: «Keegi katsus sisse tulla, ma varitsesin teda.» «Miks sa mind üles ei äratanud?» «Noh, ma katsusin, aga ei saanud; sa ei ärganud.» «Hea. küll. Ära lobise seal päev otsa; katsu, et saad välja, ja vaata, kas hommikusöögiks on mõni kala õnges. Ma tulen kohe järele.» Ta tegi ukse lukust lahti ja ma läksin jõekaldale. Nägin puuoksij a muud sihukest mööda ujuvat; vees oli ka hulk puukooretükke. Sellest teadsin, et vesi hakkas jões tõusma. Mõtlesin, mis .hea põli mul oleks nüüd olnud, kui ma oleksin linnas oinad. Juunikuu uputused tõid mulle alati õnne, sest niipea kui veetõus algab, tuleb terveid puusüldasid
annaabi.ee 
