Tehnika, materjal lõuend, õlivärvid, Ben-Day dots Suurus 121.9 x 175,3 cm Asukoht National Gallery of Art, Washington DC Vool popkunst (pop-art) Kunstiliik graafika-maal (ben-day dots) Žanr portree 2. Sisuline analüüs: Teose sisu –Tegelasteks on Bov Granti ja Bob Totteni koomiksitest tuntud Mickey Mouse ja Donald Duck. Mickey Mouse on üllatunud ja naerab Donald Duck-i üle, sest too on oma arvates saanud suure kala kätte (Look Mickey, I´ve hooked a big one!!), kuid tegelikult on ta haakinud oma õnge külge iseennast. Tegevus toimub sillal, vee peal. Esiplaanil on mõlemad tegelased samas suuruses, sest mõlema tegelase ilmed, olek ja hoiak on tähtsad. Donald Duck on paigutatud silla äärde, justkui nii nagu hakkaks ta maha kukkuma. Mickey Mouse justkui nagu naeraks, sest tal on piinlik
Ajalugu romaan Siimon ise ka ennustab oma surma, kui ta tleb Ralph et ta "saada tagasi kik korras", mis thendab, et kahe neist ainult Ralph salvestatakse. Simon surma esindab kaotus tde, stust, ja tervet mistust. Simon on kige sagedamini tlgendada kui Kristuse figuur, sest tema vime nha lbi eksiarvamus, et erinevalt lejnud poisid ja sndmusi kogeb raamatus, et paralleelselt nende Jeesuse elu. Mereveohvitser Saabuv hetked enne Ralph on niliselt eelseisva surma, kuningliku mereve ohvitser on llatunud ja pettunud, saades teada, et poiste hiskond on kokku varisenud kaosesse. Ta tpsustab, et ta oleks vinud oodata "parem nitus" Briti lastele. kki ootuses vlimuse tiskasvanud autoriteetse koheselt vhendab elus on hunt jhker laste mng. Kui ohvitser ksib, kes vastutab, Ralph vastuseid valjusti: "Ma olen" ja Jack, kes oli varem iseloomustatud kui vimas liider, vhendatakse "vike poiss, kes kandis endiselt erakordne must kate tema punased juuksed ja kes viiakse silmed prillid tema talje ". Viimase
valmis neile kahele vastu astuma ja teenis oma nime (teraspoiss) igati ra. Ka lipilane oli teda vaatamas kinud ja tles, et Jaan vib alati tema juurde minna, kasvi sdasi. Jaan hakkaski ennast jrjest nnetumalt tundma ning mtles lastekodust ra minna. Nii ta lkski hel peval juhatajaga rkima ning tles, et ta lheb nd ra, et kll lipilane hrra Prn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema lipilase juurde. Hrra Prn oli muidugi llatunud teda nhes, kuid vttis ta rmuga vastu ning lubas tal kasvi enda juurde elama jda. Jaan oli selle le vga nnelik. Nii ta jigi lipilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid peval aitas kojanaisel ja kojamehel tid teha (kojamees oli jlle terveks saanud). htuti kis ta lehti mmas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. hel htul, kui ta jlle lehti mma lks, kohtus ta seal he poisiga, kes hakkas kohe tema kallal norima. Tema nimi oli Kodja
) SHORT OF: I'm short of money. (Mul on vhe raha.) SICK OF: Chris is sick of school. (Chrisil on koolist krini.) SIMILAR TO: This text is similar to the one in the newspaper. (See tekst on ajalehes kirjutatuga sarnane.) SORRY ABOUT: He was sorry about his actions. (Ta kahetses oma tegusid.) SORRY FOR: She was sorry for Martin. (Tal oli Martinist kahju.) SURE ABOUT/OF: He was sure of his words. (Ta oli oma snades kindel.) SURPRISED AT/BY: We were surprised at the news. (Me olime uudiste le llatunud.) SUSPICIOUS OF: The police are suspicious of Jenny. (Politsei kahtlustab Jennyt.) THIRSTY FOR: He is thirsty for new races. (Ta januneb uute situde jrele.) TIRED FROM: Randy is tired from the hard work. (Randy on raskest tst vsinud.) TIRED OF: Stanley is tired of the arguements. (Stanley on vaidlustest tdinud.) TYPICAL OF: Forgetting is so typical of you. (Unustamine on sulle nii tpiline.) UPSET ABOUT/WITH/BY: I was upset by this article. (See artikkel vihastas mind.)
1.Türilt pärit Tõnu ja Mihkel läksid peale gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse õppima. Ajalehekuulutuse peale leidsid noormehed kiirelt ka sobiva üürikorteri Pelgulinnas. Üürileandja P oli nõus sõlmima kirjaliku üürilepingu tingimusel, et leping sõlmitakse kaheks kuuks ning lepinguperioodi lõppemise järel sõlmitakse järgmine kahekuise kestvusega kirjalik leping. Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri omandanud kaks nädalat tagasi S-ilt. S oli enne korteri müügiprotsessi alustamist teatanud üürnikule P-le, et lõpetab üürilepingu, millega P oli ka nõus olnud. Korteri uus omanik R andis Tõnule ja Mihklile nädal aega korterist välja kolimiseks, kuna P-l ei olnud
pantvangiks ning selle peale Indrek vihastas ja ji teistest maha. 27. peatkk Indrek istus ning avastas, et kik oli linud tema plaanide vastaselt. Tema arvates ei pidanud vabadus tulema selliste rstamiste ja pletamistega. Samal ajal vaatas ta plevat misahoonet ning ei saanud enam aru, mis mte sel kigel on. Ta hakkas astuma, judes puruvsinuna raudteejaama. Ta judis tpselt rongile, mis tuli linna poolt. 28. peatkk Hmarikus judis Indrek Vargamele. Liine(tema de) oli vga llatunud kui Indrekut ngi. Rkis talle kui haige ema on ning et ta jb iga pevaga jrjest vetimaks, oigab aina oma valudes. Peale vestlust isaga lks Indrek ka ema vaatama. Ta sai aru, et ema on testi vaevas olnud, sest ta oli tundmatuseni muutunud. Ema vitis, et valud on tal sellest kivist, mis Indrek lapsena viskas ning millega ta pihta sai. Ema rkis talle oma esimesest mehest Jussist, kes enne enda lespoomist oli tahtnud Indreku isa Andrest tappa