KIg Gleistunud leetjas muld Ag Gleistunud lammimuld LPg Gleistunud kahkjas leetunud muld AG Lammi-gleimuld LkIg Gleistunud nõrgalt leetunud muld AG1 Lammi-turvastunud muld LkIIg Gleistunud keskmiselt leetunud muld AM' Väga õhuke lammi-madalsoomuld LkIIIg Gleistunud tugevasti leetunud muld AM" Õhuke lammi-madalsoomuld L(k)Ig Gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld AM"' Sügav lammi-madalsoomuld Gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik L(k)IIg Ar Sooldunud primitiivne muld leedemuld Gleistunud tugevasti leetunud huumuslik
K(I)g Gleistumata küllastunud muld nd LPg Gleistunud kahkjas muld (Gleistunud pruun kahkjas muld) jk-ms L(P)g Gleistunud hele kahkjas muld jk-ms LkIg Gleistunud nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud muld jk-nd LkIIg Gleistunud keskmiselt ehk õhukeselt leetunud muld jk-ms LkIIIg Gleistunud tugevasti ehk mõõdukalt leetunud muld jk-ms L(k)Ig Gleistunud nõrgalt e. väga õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ms L(k)IIg Gleistunud keskmiselt e. õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld ms L(k)IIIg Gleistunud tugevasti e. mõõdukalt leetunud huumuslik leedemuld ms LIg Gleistunud nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud leedemuld ph LIIg Gleistunud keskmiselt ehk õhukeselt leetunud leedemuld kn,ms
Vara vald GI1 ls2 15,87224 Rannu vald M2 t3 15,86465 Haaslava vald LPe sl 15,85398 Võnnu vald 44 LP(g) sl 15,85051 Laeva vald KIg s 15,84872 Tähtvere vald 43 KIg sl 15,83984 Luunja vald 53 LP ls1 15,82422 Ülenurme vald 44 LP sl 15,81915 Haaslava vald 44 LP sl 15,81294 Meeksi vald LkIIIg- tsl 15,81041 Luunja vald 48 LPg- ls1 15,79926 Mäksa vald 43 KI sl 15,79133 Luunja vald 47 LP(g) sl 15,78279 Rannu vald 49 M3 t3 15,76922 Nõo vald 49 LP sl 15,76615 Laeva vald Kog ls3 15,75914 Luunja vald 38 LPg- sl 15,74158 Vara vald 50 Go ls1 15,73724 Laeva vald KIg s 15,72718
88052 1 Vara vald GI1 ls2 15.87224 1 Rannu vald M2 t3 15.86465 1 Haaslava vald LPe sl 15.85398 1 Võnnu vald 44 LP(g) sl 15.85051 45 Laeva vald KIg s 15.84872 1 Tähtvere vald 43 KIg sl 15.83984 44 Luunja vald 53 LP ls1 15.82422 54 Ülenurme vald 44 LP sl 15.81915 45 Haaslava vald 44 LP sl 15.81294 45 Meeksi vald LkIIIg- tsl 15.81041 1 Luunja vald 48 LPg- ls1 15.79926 49 Mäksa vald 43 KI sl 15.79133 44 Luunja vald 47 LP(g) sl 15.78279 48 Rannu vald 49 M3 t3 15.76922 50 Nõo vald 49 LP sl 15.76615 50 Laeva vald Kog ls3 15.75914 1 Luunja vald 38 LPg- sl 15.74158 39 Vara vald 50 Go ls1 15.73724 51 Laeva vald KIg s 15.72718 1
eespoolt): Mullaelustiku tegevus looduslikes LPg pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline LkIg gleistunud nõrgalt leetunud muld keskkond ja ajutine ülavesi. LkIIg gleistunud keskmiselt leetunud muld LkIIIg gleistunud tugevasti leetunud muld LPg omadused Põldudena 11,5 nädalat hiljem harimisküpseks kui parasniisked Struktuuriagregaadid vähevastupidavad, Põllum. Haritud kihi Dm 1,41,5 Mg m-3, metsas vähem, kõdu Dm alla 0,1 Mg m-3. Mets: palu või laanemets, mustika või jänesekapsa-mustika kkt. (IIIII kl.). Domineerivad
Hea meetaim. Levik: Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis, ka saartel. Tähtsaim taimekooslus: pohlamännik 3.2. MUSTIKA KASVUKOHATÜÜP (Ms) Meie metsade kõige levinum kasvukohatüüp. Eristatakse alltüüpe: tüüpiline mustika (Ms), karusambla-mustika (Km) ja jänesekapsa-mustika (Jm). Reljeef: lamedate nõlvade jalamid, tasandikud; mikroreljeef veidi mätlik. Muld: Esinevad gleistunud kahkjas muld LPg, gleistunud keskmiselt leetunud muld LkIIg, gleistunud tugevasti leetunud muld LkIIIg, gleistunud leetunud huumuslikud leedemullad L(k)Ig, L(k)IIg, L(k)IIIg ja gleistunud nõrgalt kuni keskmiselt leetunud leedemullad LIIg, LIIIg ja Lsg. Karusambla-mustika alltüübis esineb kahkjaid ja leetunud gleimuldasid LPG, LkG. Liiv liival või karbonaadivaesel moreenil, harvem saviliiv või liivsavi. O toorhuumuslik 4-15 cm (pH KCl 3,0-4,5), järgneb kuni 20 cm tüsedune E-horisont, mille ülaosa võib olla nõrgalt huumuslik, mustjas
Kultiveeritakse raiestikud Mä istutamisega kuni 6000 taime ha-l, Mä külviga kuni 7000 külvikohta ha-l, samuti Ku istutamisega kuni 3000 taime ha-l. Kasvukohatüüp on levinud kõikjal üle Eesti , eriti Lõuna- ja Ida-Eestis, moodustades kuni 19% riigimetsadest. Jänesekapsa mustika alltüübis (jk - ms) Selles alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Mullad on enamasti gleistunud mõõdukalt kuni tüsedalt leetunud leetmullad (LkIIg kuni LkIIIg) või gleistunud mõõdukalt kuni tüsedalt leetunud huumuslikud leedemullad (L(k)IIg) kuni L(k)IIIg). Metsakõdu õhuke (kuni 8 cm) või puudub, huumushorisont (A1) enamasti kuni 25 cm tüsedune. A2 horisont kuni 30 cm tüsedune, määrdunudhall. Mullad on tugevalt happelised (pH KCl 3,0 kuni 4,0), põhjavesi asub 0,6 kuni 1,8 m sügavusel. Puistutest domineerivad kuusikud, või männi-kuuse segametsad. Kultiveeritud männikutes on peaaegu alati kuuske II rindes
annaabi.ee 
