Lihaskude- a) väätlihaskude(skeletilihas)-alluvad tahtele, pikad kokkutõmbamis võimelisedrakud b) silelihaskude(siseelundid)-ei allu tahtele c) südamelihaskude- töötab automaatselt Sidekude- rakuvaheainet palju, rakud hõredalt nt: veri, ÜL: organismi sidumine tervikuks Närvikude- pikad rakud, täiskasvanud rakud ei jagune, ÜL: info liikumine ja talletamine organismis 5. Tea rakumembraani ehitust ja ülesandeid (õpik lk74 -75, slaidid) Rakumembraani ÜL: kaitseb rakku, õhendab rakke kudeteks, tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel 6. Iseloomusta ainete passiivset liikumist. Selgita difusiooni ja osmoosi olemust (õpik lk 75 – 77, slaidid) Passiivne:osake liigub kõrgema konsentratsiooniga lahusest madalamale, lisaenergiat ei vaja, võivad liikuda läbi membraani Osmoos- vee osake liigub madalamast konsentratsioonist kõrgemale
Papa Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. 8 Kasutatud kirjandus 1) ,,Eesti NSV ajaloo lugemik" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. 2) ,,Eesti NSV ajalugu" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. 3) Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. 4) Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. 5) Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 6) Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 7) http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 8) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 9) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik%5Fliikumine
rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti NSV ajaloo lugemik 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. Eesti NSV ajalugu 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik%5Fliikumine.htm , 21.11.04
" Lk. 63 Q " New Yorgis saab raha eest kõike- uskuge mind. " Lk. 70 " Häda on mul nende tütarlastega. Iga kord, kui nad midagi hästi teevad- isegi kui nad sulle silmarõõmu ei valmista või kui nad on rumalavõitu-, kipud sa neisse armuma, ja siis on põrgu lahti. Oh, neid tütarlapsi! Jestas küll. Hulluks võivad ajada. Ausõna. " Lk. 73 "Temaga tantsida oli niisama hea kui Vabadussammast mööda saali ringi vedada." (lk74) "On inimesi, keda ei või petta, kuigi see neile ära kuluks." (lk 74) Maailmas ei leidu säärast öölokaali, kus inimene võiks pikemat aega istuda, kui ta ei saa osta keelekastet, mis purju paneb. Või kui tal pole kaasas tütarlast, kes on ta pea lõplikult segi ajanud. (lk. 76) " Tütarlast võib tundma õppida ka ilma, et sa temaga kurameeriksid. " Lk. 77 "Ütlen alati "väga rõõmustav" inimesele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga
liikumise eestvedaja. Jannsen algatas ajalehed Perno Postimees ehk Näddalileht ja Eesti Postimees ehk Näddalaleht ja oli Eesti riigi hümni sõnade autor. Tal oli tütar Lydia Koidula, kes oli talle abiks ajalehtede toimetuses. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890.a Tartus. KASUTATUD ALLIKAD Raamatud: Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. „Eesti kirjanduslugu“, kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. Internet: Ärkamisaeg Eestis (1860-1885) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_%C3%A4rkamisaeg_%281860%E2%80%931885%29 27.11.14 Johann Voldemar Jannsen http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen 27.11.14 Perno Postimees http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2019&layer=115&lang=est#2019 4.12.14 Eesti esimene üldlaulupidu http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2019&layer=115&lang=est#2025 4.12.14 Johann Voldemar Jannsen http://miksike
vitluses. Kaotajapool sureb, tal pole jumala toetust. Kasuisa kaotas, suri. Tegelikult oli asi teistmoodi. Oli lhike sjaretk, kus edu ei saadetud. Pti vallutada Saragossa linna, aga ei nnestunud. Prduti tagasi ja tungiti jrelvele kallale, vaid kallale tungisid kohalikud talupojad, kes olid klade rstamise prast vihased. Suurt ja verist kttemaksu ei jrgnenud. Roland suri vitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline (lk74). Epiteedid puuduvad. Haakub vhem ajalooga. Rohkem lespuhutud. Rahvust listav teos. HISPAANIA KIRJANDUS Hispaania kangelaslaul rgib ka mauridega vitlemisest. See kannab nime Laul minu Cidist. Cid on araabiakeelne sna, mis thendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a prast Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust. Tema vitles almoraviididega. See oli phja- aafrikaste dnastia
annaabi.ee 
