nende järgi ei ootaks. Isa ja ema jälle jutustavad, isa räägib vanadest aegadest kui paadiga pühapäeviti saarel käisid jne, meenutavad minevikku. Vanakesed ei osanud oodata, et Ell ikkagi tagasi tuli ja ei läinudki Soome. Ell ei suutnud jätta maha oma vanemaid, kodu, kodumaad jne. Tsitaadid: ,,Meie oleme väike rahvas, kes meie käest küsib, kelle poolel sa tahad võidelda." (lk48) ,,Lähevad need, kes kardavad." (lk60) ,,Mis elu see on? Hirm. Paanika. Vaikimine." (lk80) ,,Minu kodu on siin. Igal ajal, iga valitsuse ajal." (lk92) ,,Elu on nii lühike olnud, et pole olnud aega armastusest rääkidagi." (lk93) ,,Kuidas ma jätan kõik selle. Kodumaaga peab koos kannatama." (lk95)
Kui aus olla, siis see raamat mulle meeldis. Seal ei olnud liigset ülekirjeldamist, see oli lihtsalt loetav ning arusaadav ning oli isegi huvitav lugeda kuidas vanasti kalameeste ja rannainimeste elu toimus. 1."Kelle vörkus, selle kala!" Lk13 2."Ilm paistis ju küll kurja moega... Taivas oli öhta kiudlik kut poolhaudunud muna" Lk15 3."Sa pole mu ema, et tüütad õpetamisega. Kao teelt, kui teine tuleb oma tüdrukuga..." Lk18 4."Kurjategija majas on seaduse esindajal ikka ütlemist..." Lk60 5."Ausalt on elatud ausalt tuleb surra" Lk68 6."Ma lehe siit käsikaudu... Mis see meri nönda kut oma püksid!" Lk109 7."Ma taha elamise rahu." Lk138 8."Kui ta nüüd sureb, siis süüdistage ennast..." Lk151 9."Kui ma´p saa siit omal jalal koju, siis pole mul muud teha ka, kui surra." Lk153 10."Haige nüüd häbist! Äga see ole´s oma teha, et olla haige või terve." Lk158
4.8 Suurimas viitegrupis kasutatav lõhkeaine kogus Suurimas viitegrupis kasutatav lõhkeaine koguse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: Qsv=nr*Q Qsv=14*4,56=63,84kg kus Qsv - suurimas viitegrupis kasutatav lõhkeaine kogus, (63,84 kg) 5. Lõhketööde ohutute kauguste arvutamine 5.1 Ohutu kaugus kildude laialilennu järgi Lõhketööde ohutu kaugus kildude laialilennu järgi on ära toodud Tabelis 13.1 [1, lk60] Väikelaenguaukude meetodil kaljuste kivimite lõhkamisel pealmaatöödel on ohtliku ala minimaalne raadius 200m. Kivimitükkide laialilennu ohtliku tsooni raadiused arvutatakse järgmiselt: W=5Wmax/7 W=5*1,9/7=1,7m kus Wmax - pikim vähim vastupanujoon, m W - tinglik vähim vastupanujoon, (1,7m) Seega järeldub Tabelist 13.2 [1, lk61], et ohtliku tsooni raadiused on: Inimestele: 200m Masinatele: 100m 5.2 Seismiliselt ohutu kaugus
töötav teeb. Samuti ei kutsuta abitöölisi ühistele koosviibimistele ega üritustele. Nendesse suhtutakse ükskõikselt. Kõige enam saab läbi sellise suhtumise kahjustatud ettevõtte enda maine. Kliendid ei soovi külastada söögikohta, kus klienditeenindajad ei tee oma tööd rõõmuga. Organisatsiooni teenindajad vajavad ka motivatsiooni töötamiseks ehk motiveerivat lähenemisviisi organisatsioonilt ( ehk siis selle eesotsas oleva juhataja poolt). J. Stacy Adamsi (lk60) õigluse ja erapooletuse teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemi õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omadega. Oluline on inimese enda panus tööl aktiivsus, teadmised, oskused. Ning hüved, mida töökoht vastu pakub. Antud ettevõttes hetkel ei ole olukorda, kus alluv tunnetaks õiglust. Tööpanus/oskused/teadmised ei võrdu saadava hüvega (ka palk). Pigem on antud olukord
või hüvituste-karistuste kasutamise mõjul, vaid neid tuleb käsitleda kui mõtlevaid olendeid, kelle käitumist mõjutavad suurel määral uskumused, tajud ja tõenäolised hinnangud. Mudel kajastab Y teooria eeldusi, et inimesed on võimekad ja neid tuleb värtustada. Ootuste teooria aitab juhtidel kujundada motiveerivat kliimat, mis stimuliseerib sobivat käitumist. Võrdlemismudelid jaguneb kaheks. (1)Õigluse, erapoletuse teooria J.Stacy Adamsi (lk60) teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omadega. Sisendiks on kõik tööalased panused (eelnev töökogemus). Väljundiks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ülemuselt (töötasu). (2) Tähtsuse omisatmise teooria kui juht jälgib alluva tegevust või selle tagajärgi, huvitab teda , kas see on kogu töö suhtes kasulik või mitte