Peeter teeb tüngakõnesi; kõne võttis vastu käheda häälega mees, kes Peetri ära hirmutab (lk161) Eero pohmakas (lk165) Eero üritab meenutada eelmist õhtut & naist (lk166) Eero leiab jope, aga mitte naise (lk170) August leidis ka selle jope ja pani selle selga (lk175) Maurer näeb liiklusõnnetust (lk179) Eero nägi ka seda ning märkab, et kannatajal see jope seljas, mis metsas oli (lk181) Laura on ka sündmuskohal (lk182) Theo jõudis ka pärale (lk184) Laura & Eero leiavad jälle üksteist & sõbrunevad (lk185) Theol püss padja all; Laura & Eero abiellusid; Marino oli süüdlane (lk198)
võimu ja valitsemist asukate üle. Sümbolid olid sõnastatud läbi huumori, mis tegi lugemise huvitavamaks. “maailm on alla käinud ja isegi allikavesi maitseb mõrult“ (lk 16), „nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp“ (lk173), „Hoopis hõlpsam on elada neil, kes on kasvus kängu jäänud ning ebaloomulikult jässakad. Nii tekivadki külaeluks sobilikud värdjad“ (lk182). Teose idee seisneb selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik lahkuvad või surevad. Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegema nii nagu nende arvates on õigem ja parem, mitte järgima kedagi teist. Inimene peaks jääma iseendaks, mitte olema kellegi teise moodi. Inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi,
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia
temast kõige haletsusväärsem olevus, kes eales ilma sündinud ja selleks ma talle oma nõusolekut anda ei saa." ( lk8) Crusoe ütles:,,Kõik siin mu ümber oli nii mõnus ja mugav, et ma otsustasin mitte kunagi enam siit kaugele ära minna, senikaua kuni mu saatuseks on saarel viibida."(lk99) Crusoe ütles:,,Reede aitas mind, ja mitte ainult agaralt ja täie jõuga, vaid koguni rõõmsa meelega."(lk182-183) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Defoe D.Defoe raamat ,,Robinson Crusoe" T.Aunin, L.Listra, H.Mattisen raamat ,,Väike maailmakirjanike leksikon" Sisukord Elulugu Defoe Danieli, Tema teosed ......................................................................................lk3 Sisu ..........................................................................................................................................lk4 Ütlused .........................
6 www.muhumuuseum.ee (koguva küla ajalugu) 7 www.muhumuuseum.ee (Muinsuskaitseline ülevaade) 8 http://www.muhu.info/est/front/island 9 ,,Eestimaa Rannikujuht" Tiiu Viirand Kunst '06 lk203 10 http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=341%3Amuhu-katariina-kirik- &catid=79%3Avaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=en 11 ,,Reisijuht Lääne-Eesti Saared" Urve Kirss Huma '01 lk 6 12 ,,Eestimaa Rannikujuht" Tiiu Viirand Kunst '06 lk182 13 http://www.norrenda.ee/index2.html tähistatakse juuli lõpus. Püha Olavi oli meremeeste kaitsja ja sellepärast tulevad pidustustele kõik praegused ja endised saareelanikud, kes vähegi on seotud merega. Kiriku väravas oli kunagi häbipost ja läheduses seisis Vabadussõja monument ning nii kogu vene aja. Vormsi kirik rajati vakuste piirile, varem oli Borrbys ja Busbys ka kabel14. Kirikust loodes asuv
16. lk150 - ema tahab Leemetit ja Hiiet paari panna, elu metsas on muutunud, Ints saab lapsed, tuleb välja et Ints on naine, ema&Leemet läksid lapsi vaatama 17. lk161 - Leemet kohtab Magdaleenat ja ravib ta ussisõnadega, Johannes&Leemet vaidlevad ussisõnade ja jumala üle 18. lk172 - Johannes ja Leemet vaidlevad oma uskude üle, Magdaleena viib Leemeti külapeale, Leemet üritab ussisõnu õpetada kuid tulutult, ilmub välja Pärtel 19. lk182 - Leemet tutvub "Peetruse" sõpradega kes tunnevad huvi Leemeti vastu ja tutvustavad munki jne, poisid vaidlevad elukommete üle, Johannes "ravib" lehma kuid tegelikult piinab ta surnuks, Leemet läheb tagasi metsa 20. lk194 - Leemet kohtab Meemet kes ajab imelikku juttu, Ülgas tahab Hiiet ohverdada, Leemet päästab Hiie ratsutades hundiga, Ülgas ja Tambet tulevad hundikarjaga järgi, Mall aitab Hiie päästmisele kaasa, Leemet&Hiie sõuavad paadiga minema 21
eriti pärast 11 septembri terrorirünnakuid. Taani osales Iraagi sõjas, aga Rootsi jäi sellest välja, ega olnud nii huvitatud(Wilson&Forest, lk243). Põhjus, miks Rootsi Iraagis ei sõdinud seisneb nende ühes olulisemas välispoliitilises seisukohas. Nad võivad teha küll koostööd erinevate sõjalisorganisatsioonidega, aga nad ei liitu nendega. Rootsi välispoliitika on selgelt selline, et me ei osale üheski sõjalises liidus(Manners&Withman lk182). Rootsi on teinud koostööd ka NATO-ga osaledes programmis Partnerlus Rahu Nimel(Andersson 2013). See siiski ei tähenda seda, et Rootsi ei osale üldse välismissioonidel ega saada sinna oma sõdureid või tehnikat. Rootsi on saatnud sõjaväelasi Afganistani ja Kosovosse ning osalenud õhuoperatsioonides Liibüa vastu ja mereväeoperatsioonidel piraatide vastu Aafrika rannikul. (Diplomaatia). Siiski ei saa seda võrrelda Taani osalusega erinevates operatsioonides. Rootsi
annaabi.ee 
