Kärde mõisa on esmamainitud 1532. aastal. 19-ndal sajandil Riias välja antud Heinrich von Hagemeisteri raamatus “Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands” (“Liivimaa valduste ajalugu”) selgub, et just sel aastal ostis Johann Rebuck 7000 marga eest Markus Pollilt Kardise (Kärde) mõisa. Sajandite jooksul nägi mõis paljusid erinevaid omanikke ja käis mitmeid kordi suurte summade eest käest-kätte. Juba 1527. aastal oli Rebuck ostnud krundi, millest hiljem sai Rippoka (Ripuka) mõis. Ostutehinguga liitis ta Kärde Ripukaga ühte. 1601. aastal müüs Riia kodaniku Martin Schulzi lesk (neiupõlvenimega
lubatud privileege ja usuvabadust hernhuutlastele. Eesti- ja Liivimaa hernhuutlaste olud muutusid samuti vabamaks. Ametlikult kuulutati vennastekoguduse tegevus lubatuks alles 1817. aastal Aleksander I armukirjaga.13 11 Samas, 161 12 Rudolf Põldmäe. Hernhuutlane Christoph Michael Königseer ja tema kohtuprotsess 1767. aastal. Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik 3. Tallinn 1987, 172. 13 Theodosius Harnack. Die lutherische Kirche Livlands und die herrnhutsche Brüdergemeinde: Ein Beitrag zur Kirchengeschichte neuerer und neuester Zeit. Amsterdam 1968, 188. Hernhuutluse mõju Eesti kirikuloole Vennastekogudused kui vabakogudused Nagu eelpool mainitud tulid pärast Põhjasõda Baltimaadesse Halle pietismist mõjutatud vaimulikud, tänu kellele tekkis ka tugev side vennastekoguduste ja kirikute vahel. Siinsed vennastekogudused erinesid pisut Saksamaa omadest. Näiteks tohtisid siinsed
delshäusern, die zu der Zeit in Livland (heute zum Teil Estland) führend waren, gehö- ren Plettenberg, Warendorp, Kettler und viele andere. Es ist gut möglich, dass Pas- ser in Kenntnis dieser Situation oder mit Empfehlung dorthin gegangen ist. Außerdem hatte Livland eine fast 50jährige Periode friedlicher Zeit verbracht, mögli- cherweise ein weiteres Argument für ihn dorthin zu ziehen. Quellen: 1 Loeffler, H.: „Die Grabsteine, Grabmähler und Epitaphien in den Kirchen Alt- Livlands vom 13. – 18. Jahrhundert“, Riga 1924 2 Üprus, Helmi: „Steinbildnerei in Estland vom XIII. zum XVII. Jahrhundert“, Tallin 1987 S. 223 3 dsb., Bild Nr. 182 Sten Karling: „Sten Karling and Baltic History – und Kunstgeschichte im Ostseeraum“ Kirjastus 1999 4 Nottbek, E. von; Neumann, W.: „Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval“, Reval 1904 Copyright: Josef Kemming und Egon Zimmermann
kohalikku ajalugu. 9 V Balti ajaloo historiograafia 19.saj II poolel-20.saj algul. 1860. aastate ajakirjandussõda - oli suunatud venestusideoloogia vastu. Carl Schirren- viljakas ajaloolane, publitsist ja ühiskondliku elu tegelane, koostas mitmeid arhiiviallikate kogumikke (n. "Untergang Selbstständigkeit Livlands"), uuris ajalugu - Taani Hindamisraamat, Rootsi aja lõpp, Vene aeg, keskaeg, sh Plettenberg - ja vaidles Samariniga: "Livländische Antwort an herr Juri Samarin". Viimase tõttu saadeti ta maalt välja, pidi asuma ümber Saksamaale, kus jätkas oma tegevust kuni surmani. Julius Eckhardt - ajaloolane, kirjutas Baltische Monatsschriftis ja mujal Eduard Winkelmann- saksa ajaloolane, vahepeal õpetas ka Tallinnas-Tartus, enim aega ja
annaabi.ee 
