Energia vajadus kasvab pidevalt. Mõnekümne aastaga on süsinik, mis kunagi muutis meie atmosfääri katlaks ja mida loodus sidus üle miljoni aasta, et elu saaks areneda, suurel määral atmosfääri tagasi. Poolustel on kliima soojenemist kõige enam märgata. Jääkate 40 a kaotanud 40% oma paksusest. 2030 võib see kadunud olla. Aastaks 2050 võib veerand. Gröönimaa jää sis. 20% planeedi mageveest. Kui sulab tõused tase 7 m. ohustab kasvuhoonegaasid. Enamik neid liustikevee jõgesid liituvad ja uuristavad end pinna alla. Vesi voolab jää all kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui G mageveest jääkate sulab ookeani soolastesse vetesse, madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Korallrahud äärmiselt tundlikud pisemalegi t muutusele. 30% neist kadunud. Tulevood muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel. Merede tõustes tungib sool põhjavette, elanikud ilma joogiveeta
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus
van Alleni voond-atmosfääris paiknev neeldumata jäänud antiprootonite kiht, mida hoiab paigal Maa magnetväli magnetopaus- piir magnetosfääri ja ümbriteva plasma vahel paikesetuul-laetud osakeste voog, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest (elektronide ja prootonite vool kosmosesse) Maa hüdrosfaari osad ning nende osakaal- holmab ookeanide, merede, järvede, jogede, mulla,pohja, atmosfääri ja liustikevee. Maailmameri 97,2%; mandrijää ja jääliustikud 2,15%; pohjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%); mageveejärved 0,009%; soolajärved ja sisemered 0,008%; mullavesi 0,005%; atmosfäär 0,001%; joed 0,0001% Maailmamere vee keemiline koostis ning soolsusemuutused, tuua naiteid- NaCl 23,0 MgCl2 5,0 Na2SO4 4,0 CaCl2 1,0 KCl 0,7........ Kokku 34,5 grammi kilogrammi kohta Maailmamere temperatuuri ja hapnikusisalduse vertikaalne profiil-
(KaspiaAraali äravoolu ala, Volga, Uural, Sahara kõrb, KeskAustraalia kõrbealad). Mõnedel jõgedel ei ole suuet sellepärast, et inimtegevus (põldude ja istanduste niisutamine, kuivendamine, paisjärvede rajamine ...) on jõgesid veevaesemaks muutnud ning jõed ei jõua enam oma ajaloolisesse suudmepiirkonda (Araali meri). Selle tagajärjel võivad veevaeseks jääda ka suured järved. * Infiltratsioon osa lume, vihma ja kohati liustikevee imbumine maapinda ning seeläbi põhjavee moodustamine. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ja liiva sisaldavad setted on sademetevee imbumine maapinda intensiivsem kui seal, kus pindmise kihi moodustavad savid (tihe ja õhuvaene) ja turvas (imab vee endasse) ning ka siis kui põhjavesi ulatub maapinnale. Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab
Gröönimaa jää sisaldab endas 20% kogu planeedi magevees. Kui see sulab, tõused merevesi kuni 7 meetrit. Gröönimaa jääd ohustavad kasvuhoonegaasid, mis paisatakse õhku mujal, meie ökosüsteemil pole piire. Meie tegevustel on mõjud kogu planeedil, meie atmosfäär on ühine. See on meie ühine vara. Gröönimaa pinnale on tekkinud järved, jääkate on hakanud sulama kiirusel mida ka kõige pessimistlikud teadlased poleks ette näinud. Enamik neid liustikevee jõgesid liituvad ja uuristavd end pinna alla. Arvati, et vesi jäätub jääsügavustes. See on hoopis vastupidi, see voolab jää all, kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui Gröönimaa mageveest jääkate sulab järk-järgult ookeani soolasesse vette, siis on kogu planeedi madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Soojenedes vee paisumine on põhjutanud 20. Sajandi veetasemetõusu 20 cm. Kõik muutub ebastabiilseks. Atmosfääris muudavad suured
annaabi.ee 
