Saksa okupatsioon Valdav osa eestlasi tervitas sakslasi kui vabastajaid, mis oli seletatav kommunistliku terrori alt päästmise eest. Sakslastelt loodeti oma iseseisvuse taastamist, et koos liitlastena N.Liidu vastu võitlusse asuda. Tegelikult sakslased kehtestasid oma okupatsiooni , mis küll oli tunduvalt leebem Nõukogude omaga võrreldes. Eesti annekteeriti taas. Berliin määras kohapealseks võimuesindajaks kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanni. Maa haldamiseks aga loodi Eesti omavalitsus eesotsas endise vabadussõdalase Hjalmar Mäega. Eestlaste suhted Saksa võimuga jäid jahedaks, kuna sakslased ei taastanud Eesti vabariiki nagu olid lubanud. Sõja lähenedes Eestile toetati siiski Saksa sõjaväge, kuna see oli kahest halvast vähem halb. Rahvas läks Saksa võimuga kaasa ja enamik astusid vabatahtlikult Saksa sõjaväkke, et kätte maksta vene kommunistide kuritegudele. Eestlasi kasutati esmalt Saksa politsei- ja idapataljonides
Nagu seni tuhandeid eesti vabatahtlikke, nii võtab Soome armee igat ületulijat alati kõige sõbralikumalt vastu ja sealt on igal meie mehel kriitilisel silmapilgul võimalik abistada oma kodumaad. Tõotan ustavaks jääda…: Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992. Tartu, 2004. Lk. 940–942. Allikas D Väljavõtted illegaalsest ajalehest “Vaba Eesti” veebruar 1944 Eesti mees! On saabunud tund vabadusvõitluseks! /---/ Eesti teadlike ringkondade seisukoht Litzmanni ja Mäe mobilisatsioonikäskude suhtes on senini olnud eitav. /---/ Praegu on olukord põhjalikult muutunud. Rinne on lagunemas. Meie maad ähvardab ajaloo suurim oht – verise ja halastamatu vene enamluse näol. Selle surmaohu tagasitõrjumiseks peab iga eesti mees tulema lippude alla – meie kodumaa piiride kaitseks. /---/ Eesti rahvas ei taha osa võtta suurriikide omavahelistest tülidest ja maadeahnitsemiseks alustatud sõdadest, kuid oma maa
moodustatud, mida juhtis natsiparteilane Hinrich Lohse. Riigikomissariaadi halduskeskuseks sai Riia. Talle omakorda allusid Valgevenes, Leedus, Lätis ja Eestis moodustatud kindralkomissariaadid. Kindralkomissariaat Estland: Tähtsaimaks ametiisikuks Eesti Kindralkomissariaadis oli kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann - Natsipartei veteran. Piirkonnakomissarid: Tsiviilvalitsust esindasid seitse piirkonnakomissari, kes hoolitsesid Litzmanni peakorterist (Kadrioru loss) saabuvate korralduste elluviimise eest ning teostasid kontrolli eestlastest koosnevate maakonna-, linna- ja vallavalitsuste tegevuse üle. Eesti Omavalitsus: Allus tsiviilvalitsuse juhtimisele ja kontrollile. Omavalitsuse otsustusõigus ja tegevusvõimalused olid piiratud. Omavalitsuse Juht oli Hjalmar Mäe (Eesti Vabadussõjalaste Liidu propagandajuht), ta vastutas otseselt kindralkomissar Litzmanni ees
Viimase liikmed ei olnud ministrid, vaid direktorid. Ka kutsuti Omavalitsuse korraldusel ellu Eesti Vabariigi aegsed linna-, maa- ja vallavalitsused, kuid - ilma volikogudeta Algselt teostas kõrgeimat sõjaväelist ja tsiviilvõimu Eestis Väegrupp Nordi tagalalülem kindral Franz von Roques. 5. detsembril 1941 loeti Eesti alad rindetsoonist väljas olevaiks ning võim läks armeelt üle tsiviilvõimule. Tsiviilvõimu teostas kindralkomissar Karl Siegmund Litzmanni juhitud Eesti kindralkomissariaat, mis tegutses 6. detsembrist 1941 17. septembrini 1944. 15. septembrist 1941 asutas tegevust kindralkomissariaadi loal tööle hakanud Eesti Omavalitsus, mille juhiks sai 1941. aastal Nachumsiedlungi käigus Saksamaale ümber asunud ja Saksa okupatsioonivägedega Eestisse naasenud Hjalmar Mäe. 18. septembril määras omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus politsei- ja omakaitse ülemaks Johannes Soodla
annaabi.ee 
