(19041988), kes nimetas selliselt normaalseid inimesi, kelle mõned omadused väljenduvad rõhutatult ehk aktsentueeritult. Sellistel temperamendi- ja iseloomujoontel on tendents süveneda ja areneda patoloogia suunas, jättes mingis väljendumisastmes sügava jälje kogu isiksuse struktuurile. Nende isiksusejoonte olemasolust lähtudes saab inimesi kirjeldada, klassifitseerida ja nende käitumist prognoosida. Aktsentueerituse mõiste on aluseks ka Vene psühhiaatri Andrei Litsko (sünd 1926) kontseptsioonile noorukite aktsentueeritud iseloomudest. Aktsentueeritud iseloomu all mõistetakse noorukieas ilmnevaid tunde- ja tahteelu kõrvalekaldeid, millega kaasnevad käitumishäired. Niisugused iseloomu kõrvalekalded ei vasta aga psühhopaatia diagnostilistele tunnustele. Tegemist on psühhopaatia ja normi vahele jääva piiriseisundiga. Litskol on klassifikatsioon 11 tüübist, tuues paralleele teiste autorite samateemalistest töödest. Litsko lähtus
nõnda normaalseid inimesi, kelle mõned omadused väljenduvad rõhutatult ehk aktsentueeritult.Sellistel temperamendi- ja iseloomujoontel on tendents süveneda ja areneda patoloogia suunas, jättes mingis väljendumisastmes sügava jälje kogu isiksuse struktuurile. Nende isiksusejoonte olemasolust lähtudes saab inimesi kirjeldada, klassifitseerida ja nende käitumist prognoosida.Aktsentueerituse mõiste on aluseks ka Vene psühhiaatri Andrei Litsko (sünd 1926) kontseptsioonile noorukite aktsentueeritud iseloomudest.Aktsentueeritud iseloomu all mõistetakse noorukieas ilmnevaid tunde- ja tahteelun kõrvalekaldeid, millega kaasnevad käitumishäired. Niisugused iseloomu kõrvalekalded ei vasta aga psühhopaatia diagnostilistele tunnustele. Tegemist on psühhopaatia ja normi vahele jääva nähtusega,piiriseisundiga. Vene psühhiaatrite P. Gannuskini3 ja O
Tagantjärele asja uurides võib soome külahullude seast leida igasuguseid. Lisaks inimese välisele pildile on inimesel ja psühholoogiline pool oluline on selline, milline on inimese iseloom. Psüühikast oleneb inimese käitumine Leonhard. Kui on tegemist aktsentueeritud isiksustega, siis on selge, et see isik arvatavasti valib deviantse käitumismudeli oma eesmärkide realiseerimiseks. Hälbe käitumise psühholoogiline seletus. Siia alla võib panna Litsko, Leonhardi, Freud. Freudi arvates deviantne käitumine seotud psüühiliste häiretega. Süütundega kurjategijad kelle probleemiks see et nende psüühikast tulenevate häirete tõttu ei ole nad võimelised endast võitu saama, ja panevad paratamatult toime järjest uusi õigusrikkumisi, ise saavad aru et valesti käituvad. Saavad aru et pääsetee olemas, selleks oleks see kui nad tabataks, seeläbi nad saaks lunastada õvastased teod ja võiksid ise enda üle uhkemad olla
23 isikuomadused väljenduvad rõhutatult e aktsentueeritult. Tegemist on iseloomu ja temperamendi joontega, millel on suund areneda patoloogiliseks ja mis väljenduvad teatud situatsioonides. Inimene ei suuda enam ennast valitseda. Aktsentueeritud isikuga seoses räägitakse ka aktsentueeritud iseloomust. Leonhardi kolleeg oli Peterburi psühholoog Aleksandr Litsko, kes lõi aktsentueeritud iseloomu mõiste kõrvalekalded eriti just tunde ja tahteelus, millega kaasnevad käitumishäired. Litsko rõhutas, et iseloomu aktsentueeritus ei saa olla psühhiaatriliseks diagnoosiks, vaid see jääb normi ja patoloogia piirile. Aktsentueeritud iseloomu juures on täheldatav iseloomu üksikute joonte ülemääraväljendumist, mistõttu isikul esineb valikuline haavatavus mõnede psühhogeensete mõjude
annaabi.ee 
